minuti jooksul. Vajadusel võib see maht tõusta kuni 5 korda võrreldes rahuolekuväärtusega Tavaliselt on südame minutimaht umbes 5 liitrit, tugeval pingutusel võib aga tõusta kuni 25 liitrini minutis. Mõlema vatsakese minutimahud peavad olema võrdsed, et kuskil vereringes ei tekiks verepaisu. Erinevate koormustega kohanemisel mõjutavad südant tema enda regulatsioonimehhanism (intrakardiaalne e. südamesisene regulatsioon) ja ekstrakardiaalsed tegurid (vegetatiivne närvisüsteem ja humoraalne regulatsioon). 2. löögimaht - normaalselt 70 ml - väljendab vere hulka, mis ühe kontraktsiooni ajal südame vatsakesest välja pumbatakse. See näitaja võib üsna suures ulatuses (~20%) kõikuda, kuna südame löögisagedus pole ühesugune, süda võib olla erinevatel inimestel erineva suurusega, koormus ja treenitus võivad olla erinevad. 3
Südame löögisageduse regulatsioon toimub pidevalt ja täpselt vastavalt organismi vajadustele ja konkreetsest olukorrast lähtuvalt. Südame baasrütmi kujundab paljude tegurite koosmõju: vanus, sugu, pikaajaline kehaline koormus, keha asend, kehatemperatuur, õhutemperatuuri ja -niiskuse koosmõju, kõrgus merepinnast, päevane vaimne ja füüsiline koormus, haigused jne. Südame löögisageduse reguleerimisest võtavad osa organismi neuraalne, hormonaalne ja intrakardiaalne reflektoorne regulatsioon. (Landõr 2009) Südame aktiivsust mõjutab vegetatiivne närvisüsteem, mis koosneb sümpaatilisest ja parasümpaatilisest närvisüsteemist. Sümpaatilise närvi erutus kiirendab ja tugevdab südametegevust. Sümpaatilise närvisüsteemi aktiivsus kasvab stressisituatsioonides: kehalise koormuse, emotsionaalse stressi ning eluohtlike olukordade puhul. Parasümpaatilise
annaabi.ee 
