liigeste jne.) tuberkuloos. Eestis pole veiste tuberkuloosi registreeritud viimasel 20 aastal. Rohkesti esines seda mitmes praeguses SRÜ riigis. Eesti loomaarstidel on tänaseks tekkinud mure, et tuberkuloosihaige inimene võib nakatada tuberkuloosi lehmad, sest tuberkuloosi mükobakter on nakkusohtlik ka veistele. Looduses leidub ja on teadlaste poolt määratud üle saja mükobakteri liigi (M. avium, M. intracellulare, M. scrofulaceum, M. fortuitum, M. kansasii, M. marinum jt.). Loetletud ja veel mõned liigid võivad inimesel põhjustada erinevaid raskesti diagnoositavaid ja halvasti ravile alluvaid haigusi, mis ei levi nakkushaigusena haigelt tervele. Neid haigusi nimetatakse mükobakterioosiks. Ülipika peiteaja ja väga kroonilise kuluga nakkushaigust pidalitõbe põhjustab samasse perekonda kuuluvmycobacterium leprae. Eestis esineb pidalitõbe üksikjuhtudena, seega on nakkusoht olemas.
rifampiini ja/või tsiprofloksatsiini). Dissemineeritud infektsioone, infektsioone immuunkompromiteeritutel soovitatakse ravida i/v antibiootikumide kombinatsiooniga: vanko, imipeneem, aminoglükosiidid, tsiprofloksatsiin, rifampiin ja/või erütromütsiin. Penitsilliine ja tsefalosporiine kasutada ei tasuks. Bakterid mõmm :) 05/06 Mycobacterium (tuberculosis, avium/intracellulare, kansasii) Üldist. Mitteliikuvad spoore mittemoodustavad aeroobsed pulgad, mis aeg-ajalt moodustavad hargnevaid filamente (aga nende terviklikkus häirub kergesti). Rakusein on lipiididerohke, pind hüdrofoobne (resistentsus desinfektantidele, värvainetele). Happekindlad (happeliste värvainetega ravi ei saa). Paljunevad aeglaselt – pooldumine 12-24 tunni tagant, isolatsioon võib vajada isegi kuni 3-8 nädalat. M. lepraet pole senini suudetud kunstlikul söötmel kasvatada
annaabi.ee 
