toimespektriga antibiootikumide kiires i/v manustamises (nt Amoksiklav 1,2g i/v x3), hiljem ravi korrigeeritakse vastavalt antibiogrammile. Toetav ravi: tilkinfusioon, valuravi, antiemeetikumid, põiekateeter, nasogastraalsond, vajadusel intensiivravi. Tertsiaarse peritoniidi raviks antibiootikumid, üldine toetav ravi ja vajadusel kirurgiline sekkumine (relaparotoomia). 8. Kõhuõõne abstsessid (subdiafragmaalne, sooltevaheline, Douglase õõne abstsess): kliinik, diagnostika, ravi. Intraabdominaalseid abstsesse moodustavad koejäätmed, bakterid, neutrofiilid, makrofaagid ja eksudatiivne vedelik, mida ümbritseb fibriinkapsel. Infitseerivad bakterid on sarnased sekundaarse peritoniidi tekitajatele, kusjuures peamised on G- pulkbakterid ja anaeroobid. Abstsessi asukoht sõltub infektsiooniallikast ja äravoolu suunast. Anamneesis on enamasti hiljuti kõhukoopa operatsioon, abdominaalne trauma või peritoneaalne sepsis.
takistamine, seedimise hõlbustamine. Kui nad aga steriilsesse koesse satuvad, on jama (traumad). Endogeenseid infektsioone iseloomustab polümikroobne kooslus, mis aga erineb terve limaskesta kooslusest. Erinevust tingib virulentsuspotentsiaali varieerumine, patogeenide võime paljuneda väikestest hulkadest domineerivaks liigiks. Nii näiteks on B. fragilist jämesooles 1%, orofaarünksist ja suguteedest isoleeritakse harva, kuid põhjustab pleuropulmonaalseid, intraabdominaalseid ja suguinfektsioone. Virulentsus. Adhesiinid • Kihn: B. fragilis, Prevotella melaninogenica. • Fimbriad: B. fragilis, Porphyromonas gingivalis. Kinnitumine rakkudele, ekstratsellulaarsele maatriksile. P. gingivalis indutseerib nendega ka proinflammatoorsete tsütokiinide ekspressiooni. • Hemaglutiniin: P. gingivalis. • Lektiin: Fusobacterium nucleatum Vastupanu hapniku toksilisusele: • SOD, katalaas: paljudel Antifagotsütaarsus: • Kihn: B. fragilis, P. melaninogenica