Kasutatakse eeslaulja ja koori vaheldumist. Koor liitub värsirea viimasel silbil. Kahe koori vaheldumisi laulmine. Saate pille ei kasutata. Sageli improviseeritakse tekst esitamise käigus. Esitajateks olid naised. Uuem rahvalaul tekkis 18nda sajandil lõpul ja laiem levik jääb 19ndasse sajandisse. Nüüd saadi mõjutusi kirjandusest, naaberrahvaste muusikast. Tekst jaguneb nelja realisteks salmideks ja kasutatakse lõppriimi. Uuema rahvalaulu heliulatus suurenes, suuremad hüpped, intoneeriti täpselt-puhtalt. Liigid: 1.Vaimulikud rahvalaulud 2.Mängu-ja tantsulaulud 3.Sõja-ja vangilaulud. Lauldakse koos või üksi, laulmine eeslaulja ja kooriga väheneb. Lauldi pillide saatega ja suurenes meeste osakaal. Info meie muusikaelust enne 12ndad sajandit oli väga napp. Üksikud teated on meieni jõudnud juhuslike märkustena vanadest kroonikatest ja dokumentidest . 1164 rajati Kuusallu tütarlaste klooster. Tolleaegne jumalateenistus oli tihedalt seotud laulu ja retsiteerimisega.
noodid alates -16,7 sendist kuni 11,8 sendini noodid vastavalt madalamaks või kõrgemaks. Vaadates kogu alla mängimise intonatsiooni, saab väita, et noodid olid võrdselt nii madalamaks kui kõrgemaks intoneeritud. D1, fis1, g1, ja h1 olid intoneeritud mõned sendid madalamaks ning ülejäänud veidi kõrgemaks. Kõige madalamaks oli intoneeritud Fis 1 noot 16,7 senti neljanda mängu korra ajal, ning kõige kõrgemaks Cis 1 noot 19,1 senti neljateistkümnendal korral. Kõige täpsemini intoneeriti E1 noot 0 senti kümnendal mängu korral. Üldiselt on kõikide nootide keskmised kõrvalekallete väärtused üsna väikesed v.a cis 1 tulemus, mis on 9,62 senti. See näitab, et süstemaatilised kõrvalekalded on suhteliselt minimaalsed võrreldes väikseima tajutava helikõrguste erinevusega. Standadhälbed on samuti väikesed, kõige suurem standardhälve on fis1 noodil 7,7 senti. 14
annaabi.ee 
