lausungite tasemel. Kõige sagedamini iseloomustab lauset neutraalrõhulisus, tüüpiline mittekontrastiivne rõhk. Üldine tendents keeltes on see, et kõige tugevam rõhk asetub sõnale, mis väljendab uut infot. Lauserõhu liik on ka emfaas ehk tunderõhk. * Toon ja intonatsioon sõnade tooni ja intonatsiooni määrab häälekurdude võnkumise sagedus, st fonatsioon. Selle akustiline vaste on põhisagedus e põhitoon,mille kuulmisaistingule vastab helikõrgus. Mõnedes keeltes eristavad intonatsioonierinevused sõnade tähendusi, selliseid keeli nimetatakse toonikeelteks (nt hiina, tai, vietnami keel). Toonikeeles ei sõltu toonide esinemine sõnarõhust, silpide arvust või grammatilistest omadustest. Kui selliseid sõltuvusi esineb, on tegemist tooniaktsendiga. Riigirootsi keeles on kaks tooniaktsenti. Lause tasandil on intonatsioonil mitmeid funktsioone, nii ekspressiivseid kui ka grammatilisi (küsimuslikkuse näitamine). Lisaks saab intonatsiooniga väljendada
piiritlev funktsioon. Neutraalrõhulisus - mittekontrastiivne rõhk. Üldine tendents on keeltes see, et rõhk asetub sõnale, mis väljendab uut infot (remaatiline rõhk). Emfaas e tunderõhk (väljndab tundeid) Sõnade tooni ja lause intonatsiooni määrab häälekurdude võnkumise sagedus (fonatsioon). Selle akustiline vaste on põhisagedus e põhitoon, millele kuulmisaistingu tasemel vastab helikõrgus. Toonikeeled - keeled, kus intonatsioonierinevused muudavad sõnade tähendusi. Toonide esinemine ei sõltu sõnarõhkust, silpide arvust või grammatilistest omadustest (kui esineb siis on tegu tooniaktsendiga) FONOLOOGIA 12. Fonoloogia uurimisobjekt. Fonoloogia uurimisobektiks on keele häälikusüsteemid. Fonoloogia tähtis osa on häälikute foneetiliste erinevuste funktsioonide analüüs. Häälikuid ja häälikustruktuure vaadeldakse paljudel abstraktsiooni tasanditel. Kõige madalama
annaabi.ee 
