Ülesehitus: koosneb piltidest, millel puudub kronoloogiline korrastus -unenäolisus, üleloomulikkus. (nagu päris aga pole ka) (Kafkat Eesmärk: Enda poolt läbi elatud lähimöödaniku jäädvustamine. Proustile nimetatakse maagiliseks realistiks) ei olnud olulised mineviku n-ö välised pinged, vaid üksnes see, mis oli -hoiatus totalitaarse ühiskonna ees. puudutanud tema sisimat olemust, hinge, ja kujundanud tema Kafka romaanidest: intiimteadvust. ,,Ameerika"- võõrandumine ilmneb ühiskonnasuhetes Mida olulist: Mineviku taaselustamises olid tema jaoks erakordselt tähtsad -kurvemaid olukordi leevendab Kafka huumo meelelised muljed, aistingud, taju ja seosed. -peategelase seiklus paiskab teda ühest olukorrast ja seltskonnast teise,
1895 sai kirjanduse litsentsiaadiks. Oli Dreyfusi pooldaja, Dreyfusi afääri temaatika läbib tema romaanisarja ,,Kadunud aega otsimas" mitmeid osi. Kannatas varakult astma all. Ema surma mõjul otsustas 35-aastaselt sulguda eraklusse - ,,KAO" kirjutamine. I köite avaldas oma raha eest. II ilmus pärast I maailmasõda, tõi tunnustuse. 3 viimast ilmusid pärast surma. Oluline oli tema joaks vaid minevik, mis oli puudutanud tema sisemist olemust, hinge ja kujundanud tema intiimteadvust. ,,KADUNUD AEGA OTSIMAS" I osa ,,Swanni poolel" M sõbruneb Swanni ja Odette'i tütrega, kes temast aga järgnevalt eemaldub. II osa ,,Noorte õitsvate neidude varjus" - M armub Albertine'i, neidu, kes ta tunnetele ei vasta. III osa ,,Guerantes'i pool" - armunud hertsoginna de Guermantes'i. IV osa ,,Soodom ja Gomorra" - Guerm. padruni hr de Charlus'i pederastlikud kalduvused, Dreyfusi afäär. V osa ,,Naisvang" M hoiab oma kihlatud Albertine'i kiivalt ,,vangina" oma hoole ja valve all. VI
Kõrgkirjanduse läbipõimitus masskirjanduse elementidega. Prantsusmaa Modernism algas 1857. aastal Prantsusmaal, luuletaja Bandelaire avaldas luulekogu "Kurja lilled". Modernistliku romaaniuuenduse algust tähistab Marcel Prousti looming. Teos: "Kadunud aega otsimas". Eesmärgiks põhiosas tema enda poolt läbi elatud lähimöödaniku jäädvustamine. Talle polnud olulised mineviku n-ö välised piirjooned, vaid see, mis oli puudutanud tema hinge ja kujundanud tema intiimteadvust. Mingi maitse, lõhn, nähtud ese võis äratada terve pildi minevikust, koos sellesse hetke kuuluvate inimeste, meeleolu,õhkkonnaga. Ta proovis jäädvustada varjundeid, juhuslikku, mööduvaid hetkemuljeid. Eksistentsialism - sõda, mis kaotas ühiskondliku arengu väljavaate, suunas kahtlema elu mõttes, ilmutas erilise teravusega elu absurdi. Mingid väärtused (riigi või rahvuse huvid) ei saa asendada konkreetset inimest, kes päev päeva kõrval seisab simitsi oma eluliste valikutega
annaabi.ee 
