· Ainuke tume täpp tema nimel oli tüli tõttu sõbra Whistleriga, kes süüdistas teda mõtete plagieerimises. See süüdistus näis olevat õigustatud, sest Wilde ei saanud muidu, kui pidi kedagi jumaldama ja seda ka jäljendama, nt. kui ta sattus Blazaci mõju alla lasi ta endale tuua samasuguse kirjutuslaua. · 1883.aastal läks ta kauemaks ajaks Pariisi, kus liikus kirjanduslikes ja kunstilistes ringkondades. Seal olid tema intiimsemateks sõpradeks Paul Bourget, aga ka Verlain, keda ta ei suutnud välja kannatada tema haiguse pärast, mis rikkus ta ilutunnet. · Aasta lõpul oli ta tagasi Londonis, kus hakkas sissetuleku saamiseks pidama loenguid ,,Ilusast majast" ja ,,Kunsti olemusest", millest saadud tulu pillas ta igale poole laiali. · 1884.aastal abiellus ta jõuka naisterahva Constance Lloydigia. · Sissetuleku puudusel hakkas ta naistelehe toimetajaks. Pärast seda hakkas tema loomingu viljakaim ajajärk.
ajakirjades ning üritas avaldada neid ka raamatus, mis ei õnnestunud. Üldiselt vihati Wilde kogu Londonis, sest ta rõhutas pidevalt oma geniaalsust. Luuletuste ilmumise aastal sõitis Wilde USA-sse, et leida oma näidendile ,,Vera and the Nihilists" lavastaja, kuid tema näidendit ei saatnud edu. Lisaks pidas ta USA-s ka mitmeid loenguid erinevatel teemadel. 1883. aastal läks ta kauemaks ajaks Pariisi, kus liikus kirjanduslikes ja kunstilistes ringkondades. Seal olid tema intiimsemateks sõpradeks Paul Bourget, aga ka Verlain, keda ta ei suutnud välja kannatada tema haiguse pärast, mis rikkus ta ilutunnet. Aasta lõpul oli ta tagasi Londonis, kus hakkas sissetuleku saamiseks pidama loenguid ,,Ilusast majast" ja ,,Kunsti olemusest", millest saadud tulu pillas ta igale poole laiali. Sissetuleku puudusel hakkas ta naistelehe toimetajaks. Pärast seda hakkas tema loomingu viljakaim ajajärk. 1890. aastal ilmus ,,Dorian Gray portree". Näidendid: ,,Lady Windermere's"(1892), ,,A
annaabi.ee 
