mehe ja naise palgasuuruse ebaõigluslikkusest. Valdava osa sisaldab ajakiri kommertslikku poolt ehk reklaame, mille sihtgrupp on naine, kellel on vaja ilutooteid, ravimeid, kodutarbeid, toitu, jooke. Teiselt poolt reklaamitakse ka reisipakette ja teatrietendusi. Ajakirjanikud on kasutanud pigem familiaarset kui ka õpetlikku sõnakasutust. Nad on lugejale kui nõuandjad, kes ei suru midagi vägisi peale. Intevjuudes on küsimused- vastused esitatud lähtuvalt eesti naise uudishimust ja huvist. Rubriigist Võõrsil leidsin loo ,,Kuraasiga õnne püüdmas" (Margus Välja), mis räägib südikast eesti naisest, Christelist, kes elab USA-s, kuhu ta läks õnne püüdma juba 14 aastat tagasi. Artikkel räägib, kuidas naine alustas võõrsil tööotsinguid ja pani ennast välismaalasena maksma. Hiljem kirjeldas võitlusi vastutusrikkal töökohal, kus temasse suhtuti kui idaeurooplasesse
Samas on näha, et liberaalse demokraatia poole liikumisel tehtud sammud nii Araabia kevade ajal kui ka Ukrainas, Taimaal, Türgis ja Nicaraguas on praeguseks ebaõnnestunud ning liberaalne demokraatia ei ole tänaseni võimeline suures osas maailmast kanda kinnitama. Samuti ohustab liberaalse demokraatia arengut populism, mis võidutseb Brexiti ja Donald Trumpi USA presidendiks tõusmise näol. Välja toodud vastuargumentide olemasolu ajaloo lõpu teooriale on 2014. ja 2016. aastal antud intevjuudes tunnistanud ka Fukuyama ise. Tsivilisatsioonide kokkupõrgete mudelit toetavad tänapäeva näiline vastasseis lääne ja muu maailma vahel, kultuurilise ja majandusliku ülemvõimu saavutamise nimel, ning ajaloost kuni tänaseni püsivad etnilised ja religioossed konfliktid. Samas toimub ressursside nimel jätkuvalt konflikte nii Lõuna-Ameerikas kui ka Aafrikas ning globaliseeruv maailm tõstatab küsimuse, kas on võimalik rääkida kitsalt näiteks "islami-maailmast" ja "lääne-maailmast"