*põlglik suhtumine regiooni ja regioongeograafiasse bunge oli radikaalse geograafia kujunemise algataja Humanistlikud geograafid Põhiväited *Looduse ja inimegevuse uurimisel oluline vahe- loodus allub seaduspäradele pimesi ja automaatselt, inimene aga tõrgub allumast, kui see pole talle kasulik või preztiisika *eesmärk peab olema ruumilise käituumise mõistmine uurimismeetodid *osaluseksperiment ehk nn ernograafiline meetod: uurijad uuritavate hulka *intervjuumeetod *ankeetküsitluse meetod Marksistliku inimgeograafia teke *nende arvates polnud olemas objektiivset tõde, tõde oli alati parteiline *nad tahtsid ülemkihi pettuse paljastad ja üldkehtivat tõde pole olemas Positivismi põhieesid 1)Kõik mida teadus teeb ja väidab, pärineb lõppkokkuvõttes tegelikkuse vaatlemises ja kuulub kontrollimisele samuti tegelikkust vaadeldes 2)tegelikkuseselevastavus, seega tõde on teaduse ainus kohustuslik kriteerium
vähenemine Humanistlik geograafia ja selle meetodid (5) Humanistid alustasid väitest, et looduse ja inimtegevuste uurimisel on oluline vahe. Loodus allub seaduspäradele pimesi ja automaatselt, inimene aga tõrgub allumast, kui see pole talle kasulik või prestiizikas. Eesmärk peab olema ruumilise käitumise mõistmine · Osaluseksperiment ehk etnograafiline meetod · Intervjuumeetod · Ankeet-küsitluse meetod Marksistlik geograafia pole olemas üldkehtivat tõde, tõde on alati parteiline, selle või teiste inimrühma huvide väljendus. Inimgeograafia teadused on ideoloogiad, oluline on see kelle huve niisugune vale teenib. Panus inimgeograafiasse avasid mitmeid uusi uurimisvaldkondi poliitgeograafias. Eesti inimgeograafias: Johann Gabriel Granö esimene geograafia prof Tartu Ülikoolis. Eesti maastikuline liigestus
registreid loodi GIS. Puudujäägid: tänapäeva maailmas ei summuta vahemaa enam nii palju (veonduse ja side arengu tõttu). Regiooni mõiste ikka vana. Ärid on globaalsed, raha liigub mujale. LÄHEM VAADE VOOLUDELE Humanistlikud geograafid. 1960ndate lõpp 1970. Eesmärk: inimeste ruumilise käitumise mõistmine. Meetodid: 1) osaluseksperiment mindi ja elati uuritavate elu (undercover nt noortekampades, kodututega), 2) intervjuumeetod, 3) ankeetküsitlus. Kas selline paiknemine on vabast tahtest või ühiskonna, majanduse, kultuuri, struktuuri mõju? (vaba tahe või kaalutud, et kohas X võib saada peksa, kohas Y on kallis, kohas Z ei pruugi olla isikule meeltmööda). Inimese uurimine mikro (indiviid) ja makro (grupp) tasemel. Läheb vaja üldistavaid teooriaid. Humanist vs positivist. Humanist: tegeleb mikrotasemega, uurib inimeste kujutlust maailmast. Tõde
registreid loodi GIS. Puudujäägid: tänapäeva maailmas ei summuta vahemaa enam nii palju (veonduse ja side arengu tõttu). Regiooni mõiste ikka vana. Ärid on globaalsed, raha liigub mujale. LÄHEM VAADE VOOLUDELE Humanistlikud geograafid. 1960ndate lõpp 1970. Eesmärk: inimeste ruumilise käitumise mõistmine. Meetodid: 1) osaluseksperiment mindi ja elati uuritavate elu (undercover nt noortekampades, kodututega), 2) intervjuumeetod, 3) ankeetküsitlus. Kas selline paiknemine on vabast tahtest või ühiskonna, majanduse, kultuuri, struktuuri mõju? (vaba tahe või kaalutud, et kohas X võib saada peksa, kohas Y on kallis, kohas Z ei pruugi olla isikule meeltmööda). Inimese uurimine mikro (indiviid) ja makro (grupp) tasemel. Läheb vaja üldistavaid teooriaid. Humanist vs positivist. Humanist: tegeleb mikrotasemega, uurib inimeste kujutlust maailmast. Tõde
annaabi.ee 
