Bordellides vahendatavate alaealiste seas leidub nii samast linnast kui ka teistest piirkondadest pärit tüdrukuid. Priikodade vaheline liikumine toimub eelkõige kõrgema töötuse tasemega piirkondadest (nagu Ida-Virumaa) eelkõige pealinna, aga ka mõnda teise suuremasse linna (nagu Tartu). Nii nagu välismaale kaubitsemise puhul, jõuavad ka siseriiklikult alaealised seksitööstuseni läbi ajalehekuulutuste, juba prostitutsiooni kaasatud tuttavate ning uute tutvuste. Intervjueeritutele on teada juhtumeid, kus alaealine on värvatud seksitööstusesse läbi tutvumise bordellipidajaga. Bordellidega on seotud ka eraldi värbajaid, enamasti on nendeks noored mehed, kelle ülesandeks on tüdrukuid ära meelitada ja bordelli tuua. Ühele intervjueeritud tütarlapsele oli pakutud võimalust neidude bordelli organiseerijana raha teenida. Lubatud tasu värvatu eest, kes bordelli pidama jääb, ulatus tuhandetesse kroonidesse. Esile tulid ka kaks juhtumit, kus noormees
Telerivaatamist peetakse pigem aja raiskamiseks nii laste kui täiskasvanute kontekstis. Teadliku kasvatuse domineerimise kasuks räägib ka mitmes intervjuus mainitud tervisliku toitumise aspekt, mida võib samuti lugeda tavapärasemast informeeritumaks ellusuhtumiseks. Kõrvutades seda asjaolu faktiga, et lapsevanemad on ka ise kriitilised telemeedia tarbijad ning lähtuvad isiklikes valikutes ennekõike saate sisust, võib öelda, et intervjueeritutele on iseloomulik läbimõeldud lähenemine pereelule tervikuna. Seda kinnitab ka alternatiivsete tegevuste väärtustamine. (Oja, 2011.) 10. KAS SAAME ÖELDA, ET TV MÕJU ON AINULT HALB? Televisiooni potentsiaalse hariva mõju üle on arutletud palju. Väidetavalt ei saa televisioon põhimõtteliselt õpetada, kuna telerivaatamine on meelelahutuslik tegevus. Vaataja on passiivne, erinevalt õppimiseks tarvilikust aktiivsest hoiakut. Infovoo üle puudub kontroll ning tagasiside