Glass ei kontrollinud fakte, mida ta kirjutas. Ta mõtles lugusid välja ja arvas, et ta väljamõeldised ei tule kunagi välja. Ta otsis infot Internetist ja kirjutas oma lugudesse faktide nime alla visioone. Sellega tegi ta väga palju kahju lehele ja kogu ajakirjandusele. 8.Kuidas oli Glassil võimalik nii kaua toimetajaid, kaastöölisi ja avalikkust petta? Glass oli väga veenev ja ettevaatlik, et keegi ei paljastaks teda. Ta tegi märkmeid, mis viitasid sellest, et ta oli nt. Intervjueerinud mõnda isikud või kirjeldas paiku, nagu oleks ta seal ise viibinud. 9.Aga so what? No ja mis siis, et ta mõtles mingeid lugusid välja? Mis selles siis nii hullu oli? Mida halba võib fiktsiooni esitamine faktide pähe meedias teha? Glass eksis rängasti ajakirjanduseetika vastu. Ta pettis oma kaastöötajaid ja avalikkust ning tegi sellega kahju ajalehele. Seega pettis ta kõiki inimesi, kes tema lugusid lugesid. Tänu tema eksimusele, kaotas leht usaldatavuse. Mõni inimene kindlasti kogu
Tema fenomeni saab kokkuvõtvalt kirjeldada nii, on olemas vähe mehi, kes suudavad nii palju teha ära üksi ja seda maailma mõõtmetes. Kross annab meile ettekujutuse inimesest, kes on sihikindel, julge, ambitsioonikas ja kelle kogemused diplomaatias on kuldaväärt. Eesti parim luuraja ning aktiivne tänapäeva ühiskonna tundja. Huvitavaid seiku leiab Eerik-Niiles Krossi internatsionaalsest ja kirjust elust palju. Ta on Iraagi viibides üle elanud sadu pommirünnakuid, intervjueerinud hulganisti kunagisi Saddam Husseini alluvaid sõjaväekindraleid ja mässuliste juhte, pidanud läbirääkimisi Iraagi eraldatud rahva Kurdidega, et neid ja ülejäänud Iraaki ühendada. Järgnevalt saab välja toodud üks Eesti iseseisvuse taastamise aega jääv huvitav seik, milles Krossil oli väga tähtis osa. Seda lugu rääkis Kross ka Eesti Üliõpilaste Seltsi 20. aastapäeva kõnes. Teada fakt on see, et Eesti lipu värvid, sinine, must ja valge toodi avalikult välja üle väga
) number, toimiku (t.) number, lehe (l.) number. Näide: EAA, f.250, n.3, t.15, l.24. · Kirjanduse loetelu lõpus esitatakse arhiivide lühendid. Erakogude korral tuleb leida ise lühendid. Näide: Lühendid EAA Eesti Ajalooarhiiv EKM Eesti Kunstimuuseum ERA Eesti Riigiarhiiv · Intervjuu: Intervjueeritava nimi, initsiaal(id). Intervjueerija nimi, initsiaal(id). Intervjuu tüüp (üleskirjutus või helisalvestis). Intervjueerimise koht, kuupäev. Kui intervjueerinud on autor ise, tuleb allikmaterjalide loetelus näidata intervjueeritava nimi, intervjuu tüüp (üleskirjutus või helisalvestis), intervjueerimise aeg ja koht. Näide: Madis Milk. Autori intervjuu. Üleskirjutus. Tartu, 16. aprill 1997. 14 Kõik viitekirjed reastatakse kasutatud kirjanduse loetelus autorite perekonnanimede järgi tähestikulises järjekorras
annaabi.ee 
