1912-1926 Taisho ajastu, keiser Yoshihito. Kiire areng kogu riigis. Valitsev sekt oli Shintoistid ja mõningal määral ka Zen-Budistid. Poliitikat mõjutas keisri juures tegutsev salanõukogu Genro. 1926-1988 Showa ajastu. Keiser Hirohito. Kujundas valitsemisaja alguses Jaapani vallutusplaanid. Vallutusi peeti vajalikuks, sest Jaapani rahvaarv kasvas liiga suureks. lisaks sellele oli Jaapani saartel vähe loodusvarasid. 1918-1922 Jaapan võttis osa interventsioonist Venemaale, kuid kaotas. 1921-1922 Washingtoni konerentsil pidi Jaapan leppima lahtiste uste poliitikaga Hiinas. See oli esimeseks pinnuks Jaapani ja USA vahelistes suhetes. 1925 Pekingi lepingud. Jaapan normaliseeris oma suted Nõukogude Liiduga. 1927 Jaapanlased andsid välja "Tanaka memorandumi" - dokument, kus oli kirjeldatud tulevasi vallutusplaane. 1931 hõlvas Mandzuuria. Seal moodustati Jaapanile alluv marionet riik - Mandzukuo, mille etteotsa pandi Hiina endine keiser Pu Yi
välisriikide interventsioon“. Palju räägiti 14 Antandi riigi kombineeritud sõjakäikudest jne. Interventsiooni mõiste on käibel ka tänastestki ajalooõpikutes meil ja Lääne-Euroopas. Kõige lahjemas ja lihtsustatumas mõttes sekkumine teise riigi siseasjadesse- oli sellega tegemist küll. Kui lisada teine oluline tunnus- teise riigi suveräniteedi rikkumine, mida interventsioon eeldab, tekib küsimus, kas saab rääkida Antandi riikide interventsioonist Vm-le. Kes oli tollal Vm suveräniteedi kandjaks? Kas vägivaldse riigipöördega võimule tulnud enamlased või valge liikumine? Paljude Vm-st lahku löönud väikerahvaste seisukohalt oli tegemist NL Vm sõjalise interventsiooniga nende siseasjadesse. Mingil määral lääneriigid Vm asjadesse sekkusid. Kas sekkusid selleks, et kukutada enamlus Vm-l? Seda kindlasti mitte. Olid sõjalised ja sõjalis-maj küsimused, mitte pol. 1917 olid
annaabi.ee 
