Valgete lüüasaamise põhjused · Venemaa piirimail olevad tülikad riigid oleksid võinud sõja valgete kasuks otsustada. Kuid valged ise keeldusid lühinägelikult neid tunnistamast. Sellega võeti ära ka väikeriikide huvi valgeid toetada, piirduti oma piiride kaitsega · Puudulik koostöö ning reaktsioonilised ja restauratsioonilised eesmärgid. · Puudusid programmid ja loosungid, mis oleksid võinud masse kaasa kutsuda. · Liitlaste vastuolulised arusaamad interventsioonipoliitikast. Enamlaste edu põhjused · Punaarmee oli hästi organiseeritud · Oma ressursse suudeti maksimaalselt ära kasutada · Enamlaste käes olid tööstuspiirkonnad ja raudteesõlmed, mis võimaldasid vägesid kiiresti ümber paigutada · Enamlased nõustusid tunnustama äärealadel tekkinud riikide iseseisvust (rahulepingud Eesti, Läti, Leedu, Soomega) Kodusõda 1921-1922 · Volgamaad ja mitmeid teisi piirkondi tabas näljahäda · Sõdida tuli ka rohelistega, s.t
1919 valged lükkavad tagasi Wilsoni ettepaneku kõigi Vene parteide konverentsi korraldamiseks. Tulemuseks on liitlaste tagasitõmbumine. Hädaoht Petrogradile, Moskvale ja Volgale likvideeritakse Punaarmee vastupealetungiga. 19-20' ka Poola-Vene sõda. 20' astuvad viimased valged Krimmis laevadele. Valgete lüüasaamise põhjusteks puudulik koostöö ning reaktsioonilised ja restauratsioonilised eesmärgid. Ja liitlaste vastuolulised arusaamad interventsioonipoliitikast. Sõja tagajärjed: Leninlikku tsentralismi ohustavad 1921 Petrogradi tööliste streik ja Kroonlinna madruste ülestõus. 17'-21' sõjakommunismi läbikukkumine: tootmisvahendite natsionaliseerimine ja majanduse keskne planeerimine viib majanduskriisini. See sunnib Leninit alustama uut majanduspoliitikat (NEP 1921) Sisuks oli tagasipöördumine kapitalistlike majandusvormide juurde (riigikapitalism): talupoegade
annaabi.ee 
