* monopolide võimu piiramine * julgeolekusüsteemi loomine Euroopas * rahvusvaheline koostöö Rahvasteliidus 1936 parlamendivalimistel Rahvarinne võitis ja valitsusjuhiks sai LEON BLUM. II maailmasõja algul langes Prantsusmaa Saksamaa kallaletungi ohvriks. 1940. aastal Prantsusmaa III vabariik likvideeriti. III VÄLISPOLIITIKA • 1920. aastate algul oli Prantsusmaa üks peamisi nõukogude vastase intervensiooni toetajaid. • 1924.a. tunnustas Prantsusmaa nõukogude valitsust. • Prantsuse välisministeeriumis valmis Idapakti kava, mis nägi ette, et Nõukogude Liit, Saksamaa, Poola, Tsehhoslovakkia, Eesti, Läti, Leedu ja Soome sõlmivad vastastikuse abistamise pakti. Prantsusmaa pidi jääma Idapakti garandiks. Kava nurjus, sest Saksamaa ja Poola keeldusid osalemast. • 1930. aastate lõpus algas Prantsusmaa ja Suurbritannia lähenemine eesmärgiga
genotsiidi, siis ÜRO harta järgi käib see kollektiivse julgeoleku erandi alla. Sellisel juhul peaks ÜRO julgeoleku nõukogu tegutsema. Külm sõda tõestas seda, et ÜRO julgeolekunõukogu osutus tihti tegevusvõimetuks patiseisus olles. Vastavat resolutsiooni ei sünni, kui üks ÜRO JNK alalistest liikmetest (USA, Sbr, Prantsusmaa, Hiina ja Venemaa) paneb peale veto. Seetõttu oli külma sõja ajal ka palju tapatalguid, kuhu ÜRO ei sekkunud. Humanitaarset intervensiooni võib teostada ilma ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonita. Sellisel juhul ei saa me rääkida legaalsusest, kuid legitiimsus võib olla olemas. Responsibility to protect on humanitaarse intervensiooni kaasaegsem nimetus. unilateraalne interventsioon kas üksikul riigil tekib õigus relvastatud sekkumiseks ilma ÜRO nõusolekuta multilateraalne interventsioon ÜRO nõusolek. Neid on ka ajaloojooksul väga palju kuritarvitada. NT inimõiguste rikkumine türgis + Vm
annaabi.ee 
