Venemaa 20 saj. alguses- Venemaa oli impeerium ning kolooniad asusid tema küljes. Neil oli poolabsolutistlik monarhia(isevalitsus).Võimul olid Romanovid(1613-1917) Venemaa oli sekkunud ülemäära maailmasõtta, mille tõttu tekkis riigis majanduslik laos, riigiaparaadi lagunemine ning sotsiaalsete pingete kasv rahva hulgas. Sellele lisandus ebaedu sõjarinnetel ning sõdurite mässumeelsuse kasv. Süvenes usaldamatus tsaarivalitsuse suhtes. Tööjõu-ja toorainepuudus, trantspordi-ja kütusekriisi tõttu oli majandus halvatud.Suuremates linnades võis ees oodata näljamässe. Revolutsioon-Pidi lahendama: talurahva kehva olukorra,valitsemiskorra, Venemaa kui rahvastevangla küsimuse, liigselt sõjaka riigi küsimuse-kuid Revolutsioon ei lahendanud probleeme. Veebruarirevolutsioon- põhiküsimuseks oli võimu küsimus. (3. märts-25. okt. 1917) Algus: kriis oli saavutanud haripunkti. Vallandusid miitingud ja streigid-hullunud ja näljas rahvahulk rüüstas poode. T...
taganeda. 1918. detsembril jätkus Punaarmee kiire edasitund. -Ebaedu põhjusteks võis lugeda vastase arvulist ülekaalu, halb relvastus, varustuse ebapiisavus, otsatarbeka juhtimissüsteemi puudus ning meeste madalas võitlusmoraalis. Eesti Töörahva Kommuun Pärast Narva vallutamist astusid esile eesti enamlased kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun, mille etteotsa asus Jaan Anvelt. Ainsa riigina tunnustas ETK ,,iseseisvust" Nõukogude Venemaa, kuna nii avanes võimalus kujutada intervatsiooni kodusõjana eesti kodanluse ja töörahva vahel. Murrang Vabadussõja käigus Aastavahetusel Punaarmee pealetung aeglustus, Eesti Rahvavägi võttis ette edukaid vasturünnakuid. Eriti paistsid silma Tallinn-Narva raudteel tegutsevad soomusrongid. Paanikat enamlaste tagalas sünnitasid Johan Pitka Juhitud meredessandid Soome lahe rannikul. Sõdurite arv kasvas jaanuari alguseks 13 000 meheni. Mobiliseeritute kõrval moodustati vabatahtlike väeose, kelle võitlusvõim oli tugevam ning nad
Igast segmendist väljuvad närvid innerveerivad teatud kindlaid sekeltilihaseid ja nahapiirkondi. Seljaaju segmendid on palju õhemad kui lülisambalülid. Seljaaju lõik. *** 60. Seljaajunärvide arv, jagunemine. Lk 214 õpikus. Kokku 31 närvipaari: 8 kaelanärvi, 12 rinnanärvi, 5 nimmenärvi, 5 ristluunärvi ja 1 õndranärvi paari. 1 segment 2 närvi paremale, vasakule. Igas segmendis on 2 närvi mõlemale poole. 61. Seljaajunärvide põimikud(4), nende intervatsiooni piirkonnad(juhtimis-tagasiside). Joonis 19. Seljaajunärvide kõhtmised harud kaela, õla, nimme ja ristluu piirkonnas koonduvad põimikuteks, mis asuvad luude ja lihaste poolt kaitstud regioonides ning millest lähtuvad närvid innerveerivad(juhivad ja annavad tagasisidet) keha kindlaid piirkondi. 1) Kaelapõimik - 4 ülemise kaelanärvi kõhtmised harud innerveerivad kaela ja kukla piirkonna nahka ja lihaseid
annaabi.ee 
