vormistada? See on õigusakti eelnõu kavand, mis pannakse tabelina töö lõppu, kuis see on liialt mahukas ja koormaks põhiteksti. Vajalik siis kui autor peab vajalikuks õigusaktide muutmist või täiendamist. 5. Millised on teksti küljendamisele esitatavad üldnõuded? Töö vormistamise oluline osa on küljendamine- teksti kujundamine ja paigutamine lehele. Üliõpilastöö peab olema arvutitrükis 1,5-intervallise reavahega, 12-punktilise tähesuurusega, ca 3000 täheruumi leheküljel kirjas Times New Roman. Bold ja kaldkiri on lubatud vaid võõrsõnade ja terminite puhul. Alapealkirjad ei tohi olla boldiga, lauseid rõhutada visuaalselt samuti ei tohi. Pealkirja lõppu ei panda punkti, pealkirja sõnu ei poolitata. 6. Millisel juhul tuleb töös kasutada viiteid ja millisel juhul ei ole viidete kasutamine põhjendatud?
Sissejuhatus: praktilise töö tausta avamine, lähtealused ja eesmärgid; Töö ülevaade: kontseptuaalse lahenduse kirjeldus, töö aktuaalsus, tööprotsess, töö tulemus Kokkuvõte: hinnang sissejuhatuses püstitatud eesmärkide saavutamise kohta ning tehakse ettepanekuid idee edasiarendamiseks või paremateks lahendusteks; Kasutatud allikate loetelu Lisad (fotod, salvestused vms) 3. VIITAMISE JA VORMISTAMISE NÕUDED Töö vormistatakse arvutitrükis 1,5-intervallise reavahega, 12-punktilise tähesuurusega, TimesNewRoman`i kirjas. Uurimuse ligikaudne maht on 20 lehekülge. Viitamine- tekstisisesed viited pannakse sulgudesse refereeringu või tsitaadi lõppu, näiteks: (Langemets 1998:75). Tekstisiseses viites märgitakse autori nimi, teose ilmumise aasta ja leheküljenumbrid. Joonealuses viites kasutatakse numbrilist üldindeksit, miks pannakse tsitaadi või refereeringu lõppu
annaabi.ee 
