Näärmenõre sekretsiooni viisi alusel Merokriinsed – sekretsiooni ajal raku maht ei vähene Apokriinsed – sekretsiooni ajal raku maht väheneb Holokriinsed näärmed – kogu rakk laguneb, muutudes sekreediks SIDEKUDEDE MORFOLOOGILINE JA FUNKTSIONAALNE KLASSIFIKATSIOON. PÄRISSIDEKUDE. Sidekude on üks neljast kudede põhitüübist – iseloomulikuks omaduseks intertsellulaarsubstantsi rohkus Veres ja lümfis on intertsellulaarsubstants oma konsistentsilt vedel ja kannab vastavalt vereplasma ja lümfiplasma nimetust Sidekoed jagatakse histoloogilise klassifikatsioonist tulenevalt järgmiselt: Veri, lümf Pärissidekude Kiudsidekude Kohev sidekude Tihe sidekude (tihe korraskiuline ja tihe sassiskiuline sidekude) Eriomadustega sidekude
granulomeer, ümbritsetud tsütoplasmale vastava hüalomeeriga. Ehituslikus ei vasta trombotsüüt rakule, vaid lagunenud eelraku ühele osale. Funktsioon: on seotud verehüübimisega. Kahjustuskoldes vabaneb trombotsüütidest fibrinogeen, mis, muutudes kiuliseks valguks fibriiniks, soodustab vere hüübimist. 26. Sültjas sidekude Sültja sidekoe rakud on haralised ja ümara tuumaga, rakud on osalt üksteisega seotud pikkade peente harude abil. Intertsellulaarsubstantsi moodustab vormitu sültja konsistentsiga mass, milles on rohkesti glükoosamiinoglükaane ehk mükopolüsahhariide. Vanemas sültjas sidekoes ilmuvad põhiainesse kollageensed kiud. Inimesel ja imetajatel esineb sünnimomendil sültjat sidekude ainult nabaväädis, täiskasvanud organismis see sidekoe liik puudub. 27. Lümfisõlme ehitus Lümfisõlm (nodus lymphaticus) on pealt kaetud kiudsidekoelise kapsli ehk kihnuga, millest organi sisemusse lähtuvad trabeekulid ehk põrgad
annaabi.ee 
