periood Taimekoed Koeks nimetatakse ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude rühma. Koed jagunevad: · LIHTKOED - koosnevad ainult üht tüüpi rakkudest · LIITKOED - koosnevad mitut tüüpi rakkudest · Koed jaotuvad kahte suurde rühma: algkoed ja püsikoed Enamasti ei asu rakud tihedalt üksteise kõrval vaid nende vahele jäävad suuremad või väiksemad rakuvaheruumid ehk intertsellulaarid. Suured rakuvaheruumid esinevad veetaimede ja sootaimede lehtedes ja vartes, tagades taimede vees püstipüsimise. Koetüübid on seotud üksteiseks üleminekutega, enamasti täidavad koed samaaegselt mitut ülesannet. Sageli muutuvad kudede funktsioonid taime ontogeneesi käigus. Algkoed ehk meristeemid Tipmine meristeem Külgmine meristeem e kambium Vahemeristeem Haavameristeem e kallus Algkude koosneb pidevalt jagunevatest, piiramatu jagunemisvõimega initsiaalrakkudest
Ehituslikult lihtsaim on ainult üht tüüpi rakkudest koosnev lihtkude (näiteks kollenhüüm, sklerenhüüm). Liitkude on keerukam, kuna koosneb mitut tüüpi rakkudest (näiteks epiderm, floeem). Koes esinevaid üksikuid teistsuguse ehituse ja ülesannetega rakke nimetatakse idioblastideks. Neid võib leiduda ka lihtkoes. Enamasti ei asu rakud tihedalt üksteise kõrval, vaid nende vahele jäävad suuremad või väiksemad rakuvaheruumid ehk intertsellulaarid. Kuigi rakuvaheruumid on eriti iseloomulikud vanadele või vähemalt väljaarenenud kudedele, on neid leitud ka algkudedest. Eriti suuri rakuvaheruume esineb lehtedes ning vee- ja sootaimede vartes, kus nende funktsiooniks on elutegevuseks ja vees püstipüsimiseks vajalike gaaside säilitamine. Intertsellulaarid on koe struktuurseks osaks, nende hulk ja suurus on koele iseloomulik.
annaabi.ee 
