Too ,,roll" võib näiteks korduvalt vahelduda ühe ja sama värsi kestel, päädides subjekti ,,lagunemisega" või lahustumisega keelde ja poeetilistesse väljendusvahenditesse. Teiselt poolt ilmneb kalduvus ,,rolli" jäägituks ühtesulamiseks teadlikult kujundatud või soodustatud autoriimagoga. Sel juhul kasvab määratult kirjanduselulise jms konteksti tähendus, autori muud tekstid, avalik käitumine jne moodustavad koos luulega üksteisest lahutamatu tervikasja. Kasvab intertekstuaalsete seoste hulk plahvatuslikult ja mitmekesistub nende laad. Üksikallusioonide ja parafraaside kõrvale ja asemele tulevad ulatuslikumad travestiad ja kollaazid, tekstitsitaatide kõrvale stiilitsitaadid kuni terviklike teadlikult maneristlike strateegiateni. Suhe viitamisobjekti muutub: soostuva sümpaatia või täpselt piiritletud poleemilisuse kõrval tõusevad tähtsaks leebe paroodia, irooniasugemetega pastiss, sihilik ülepakkumus. -> koomika osa üldine kasv
Mõnes mõttes on see muistse jumala Taara elustamine, toomine kaasaegsesse ellu, nende kaasaegsete reaaliate hulka, kus Taara satub tehnoloogilisse ja sotsiaalsesse ümbrusesse ja see tekitabki Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi väga vaimuka ja religioonile mõtlema paneva tasandi. Kirjutamine käib suhteliselt tuttavate intertekstuaalsete tekstide kaudu. Kivisildniku tekstides kasutatakse sellist võtet, et võetakse mingi kinnisväljend või kõigile tuttav metafoor ning see lõhutakse, asetatakse teistesse seostesse nii, et me küll tajume seda väljendit selle teksti all, aga sellele väljendile vaadatakse hoopis teisest vaatepunktist. Lugemisel tekib vastuolu. Klassikalisel kujul saame seda nimetada sõnamänguks. Midagi analoogset on Kivislidnik kirjutanud proosatekstis ,,Nagu isane kass ümber palava
annaabi.ee 
