Valeria Räniku, Sven Kivisildniku ja Jüri Ehlvestiga kirjandusrühmituse Hirohall ning lõi ka kaasa Tartu etnofuturismi liikumise algatamises, mille nimigi on algselt tema mõte. Kirjandusuurija Piret Viires näeb Sinijärve pikas luuletajakarjääris üleminekut esimestest sürrealistlikest, futuristlikest ja rockitaustalistest luuletustest ning keeleeksperimentidest argisemate ja isiklikema luuletuste poole ehk „mässumeelt ja ajastutevahelist intertekstuaalset mängu asendab tüdimus või nostalgia”. Avangardistliku ja terava väljenduslaadi kõrval on Sinijärve paelunud ka minimalistlikud luulevormid, meeleolukirjeldused ja armastusluule. Koos teiste autoritega on ta teinud mitmeid ühisprojekte, 5 mille tulemusena on ilmunud näiteks kolm luule kaardipakki. Aastal 2002 pälvis Sinijärv raamatu „Artuart&39” eest Eesti Kultuurikapitali luulepreemia. Lisaks lüürikale on Sinijärv kirjutanud gourmet-
tingimused? Kas teksti luuakse/toodetakse ning tõlgendatakse/tarbitakse individuaalselt või kollektiivselt? Kas teksti tootmisel on kindlad etapid? Kas autor, illustraator ja toimetaja on samad või erinevad inimesed? Kui heterogeenne ja ambivalentne ehk mitmetähenduslik on tekst teatud tõlgendajate jaoks, kui palju ja milliseid seoseid neil tuleb luua? Kuidas nad tõlgendavad situatsioonilist ja intertekstuaalset konteksti? Kas need tõlgendused muutuvad diskursuse jooksul? Kas valim kutsub esile vastuseisvat lugemist ehk tõlgendust (ingl resistant readings)? Missugust tüüpi lugejatelt? ETAPP 3: SELETAMINE EHK SOTSIAALNE ANALÜÜS 1. Missugune on diskursuse nn sotsiaalne maatriks? Millised sotsiaalsed ja hegemoonilised suhted ja struktuurid situatsioonilisel, institutsionaalsel ja ühiskondlikul tasandil seda diskursust kujundavad? Kas ja kuidas on see
annaabi.ee 
