inimestel tegeleda selliste spordialadega millega nad on tahtnud tegeleda. Reeglid on olnud inimeste vajaduste ja spordiga tegelemisega seotud ootuste rahuldamise 30 garantiiks. See on peamise pôhjusi, miks me vôime ilma pôhjnedamata öelda, et spordireeglid omavad lihtsalt määravat vôi piiravat funktsiooni meie käitumisele ja sportlikule tegevusele. Reeglid ei ole samuti suvalised omades pigem intersubjektiivset iseloomu?. Ilma reegliteta ei oleks spordis osalemine vôimalik. Reeglid kindlustavad selle, te me mängime korvpalli homme samal viisil kui täna. Reeglite funktsioon nôuab, et iga osaleja jälgiks reegleid ning toetuks nendele ka teiste osalejate hindamisel. Sportlased osalevad sportlikes tegevustes vabatahtliku nôusoleku alusel järgida reegleid. Ilma sellise vabatahtliku
mille põhjal kuulaja konstrueerib mõistmise. 4. Tekstis ei ole semantilisi tähendusi; kuulaja konstrueerib mõistmise kuuldud õhuvõngete või nähtud kriipsude jada põhjal, mida ta on õppinud ära tundma. 5. Kuulaja üldjuhul ei hangi tekstist uut infot; tal on eelnevalt enam või vähem kindlad ootused kõneleja suhtlustaotluse kohta, ja teksti põhjal kuulaja üksnes vähendab oma ootuste ebakindlust. Konventsionaalne tähendus Kas siis mingit intersubjektiivset tähendust ei olegi olemas? Kuidas siis üldse suhtlus toimib, kui igaüks keelendite tähenduse kohta omamoodi arvab? Tavaliselt on erinevused eri kuulajate tõlgenduste vahel siiski nii väikesed ja/või üleküsimisega lahendatavad, et tegelike valearusaamiste osakaal kõigist suhtlusaktidest jääb talutavale tasemele. Seost eri inimeste kõneleja- ja kuulajatähenduste vahel nimetatakse konventsionaalseks tähenduseks (Lewis 2002). See kujuneb välja
annaabi.ee 
