haigusstaadiumis. Düspnoe teke on registreeritud keskmiselt 5 päeva pärast haigestumist (kõikudes 1 kuni 16 päevani). Tavalised on respiratoorne distress, tahhüpnoe ja inspiratoorsed räginad. Rögaeritus on varieeruv ja röga võib olla ka verine. Pea kõikidel patsientidel on 7 päeva pärast palaviku tõusu diagnoositud pneumoonia, mis röntgeniülesvõttel on nähtav difuussete, multifokaalsete muutuste või infiltraatidena, samuti interstitsiaalsete infiltraatidena.[5] Tavaline on ka mitme organi samaaegne kahjustus (neeru- ja südamepuudulikkus, sh südame dilatatsioon ja supraventrikulaarsed tahhükardiad). Muude tüsistustena on esinenud kopsuverejooks, pneumotooraks, pantsütopeenia, Reye sündroom ja sepsis ilma dokumenteeritud baktereemiata.[7] Haiglaravil olnud patsientide suremus on olnud suur, siiski võib arvata, et üldine suremus on oluliselt väiksem. Erinevalt 1997
Hingamisvaevused köha, hingeldus Närvinähud pea treemor (värin), tiibade ja jalgade paralüüs (halvatus/ lihaste või lihasrühma funktsiooni täielik puudumine), tortikollis (kõõrkael) Täiskasvanud lindude suremus 10-20%, tibudel kõrgem Mesogeenne vorm Depressioon Kaalu langus Muna kvaliteedi ja munevuse langus Äge respiratoorne haigestumine köhaga, kuid ei esine hingeldust Närvinähud kujunevad hiljem Letaalsus ulatub 10% Velogeenne vitserotroopne vorm · Interstitsiaalsete kudede ( rakkude vahel asetsev, vahe-, rakuvahe) ödeem kaelal · Hemorraagiad ja nekroosikolded proventrikulumi-, lihasmao- ja peensoole seinas · Väiksed hemorraagiad teistes siseorganites Velogeenne neurotroopne ja mesogeenne vorm Äge larüngiit ja trahheiit Kongestsioonid (veretung, vere kuhjumine) ja katarraalsed eksudaadid (põletiku korral tekkiv valgurikas vedeliku, rakkude ja rakujäänuste
annaabi.ee 
