majanduslikud ressursid ja ametipositsioonid, mis mõjutavad vastavalt ka nende elustiili; - Klassisüsteem on pidevas muutumises, ei ole piiratud (nt õiguslikul või religioossel pinnal) -> klasside-vaheliste piiride suhteline hägusus; - Impersonaalsem kui varasemad stratifikatsioonisüsteemid (nt seisuslik ühiskond: personaalsed suhted, kohustused, privileegid) - Sotsiaalne mobiilsus - tõenäolisem kui teistes süsteemides; Intersektsionaalne lähenemine ebavõrdsusele - Intersektsionaalsus (mõjukas käsitlus 1990test alates) - Erinevate ebavõrdsusvormide ühendumine -> rõhutab erinevate kategooriate vastasmõju ja kombineerumist keerukamateks ebavõrdsuse ilminguteks (nt maj.positsioon + sugu, rahvus, vanus, seksuaalne orientatsioon, erivajadused, rass, jne; nende kombineerumine - midagi muud kui ‘üksikelementide summa’ – seega võimalikud ‘lahendused’ erinevad) - Rõhutab vajadust ebavõrdsuse kontekstuaalseks käsitluseks, kaasaegse
o II Professionaalid, keskastmejuhid VAHEKLASS (keskklass) o III Madalamad „valgekraed“ – kontoritöötajad, rutiinne kantseleitöö, müük ja teenindus o IV Väikeettevõtjad o V Tehnikud, töödejuhatajad („poolenisti sinikraed“) TÖÖLISKLASS („sinikraed“, füüsiline töö, wages) VI Oskustöölised (osaliselt rutiinsed tööd) o VII Lihttöölised Intersektsionaalsus - mõjukas käsitlus alates 1990test Erinevate ebavõrdsusvormide ühendumine rõhutab erinevate kategooriate vastasmõju ja kombineerumist keerukamateks ebavõrdsuse ilminguteks (nt maj.positsioon + sugu, rahvus, vanus, seksuaalne orientatsioon, erivajadused, rass, jne; nende kombineerumine - midagi muud kui ‘üksikelementide summa’ – seega võimalikud ‘lahendused’ erinevad)
annaabi.ee 
