N GEN + kaasa > -kaa > -ga (vrd soome N GEN + kanssa) Kaassõnade areng: käändevormide kivistumine. Mõnikord side nimisõnaga on veel tunnetav (abil), kuid mitte alati (maha). Grammatikaliseerumine võib võtta palju aega, nii et ühe inimpõlve eluajal ei näegi selle tulemusi. 7. Mehhanismid: (1) reanalüüs keele omandaja (uus kõneleja) omistab vanema põlve käest kuuldud sõnadele teistsuguse grammatilise struktuuri. See võib toimuda ka keelekontaktide tulemusena. Interrogatiivpronoomen = relatiivpronoomen (toimub paljudes keeltes): Eesti Kes on seal käinud? Inimesed, kes on seal käinud, teavad ise. Eestivene (hakkab levima): , , . 'üliõpilased, kes on selle eriala lõpetanud, oskavad (sellest) rääkida' Vrd Venemaa vene, normatiivne: , , . (2) reinterpretatsioon (metonüümia kaudu) nimisõna > kaassõna > verbi juurde kuulub määrsõna 1) Puu juured on kõverad. 2) Puu juurel kasvavad seened. 3) Puu juures (= lähedal) kasvavad seened.
c. dat. cum dativo (daativiga) (demonstratiivpronoomen, näitav asesõna) c. gen. cum genitivo (genitiiviga) pron. indef. pronomen indefinitum c. inf. cum infinitivo (infinitiiviga, (indefiniitpronoomen, umbmäärane tegevusnimega) asesõna) comp. comparativus (komparatiiv, pron. interr. pronomen interrogativum keskvõrre) (interrogatiivpronoomen, küsiv asesõna) conct. coniunctio (konjunktsioon, sidesõna) pron. pers. pronomen personale dat. dativus (daativ) (personaalpronoomen, isikuline asesõna) f femininum (feminiin, naissoost sõna) pron. poss. pronomen possessivum fut. futurum (futuurum, tulevik) (possessiivpronoomen, omastav asesõna) gen. genitivus (genitiiv) pron. refl. pronomen reflexivum hrl
annaabi.ee 
