ütlemisviisiga). Eesti keelses predikaatloogikas on väljendil lause veel tähendus KINNINE VALEM. Klassikalises loogikas järgitakse loogika kolme esimest põhiseadust ning JÄETAKSE VÄLJA KÜLLALDASE ALUSE SEADUS, sest klassikaline loogika ei käsitle propositsioonide ning maailma vahelisi seoseid. 3) MITTEKLASSIKALINE LOOGIKA – jaguneb omakorda üldistatud loogikateks(nt modaalloogika, interrogatiivloogika jt.) ning hälbinud loogikateks(intuitsionistlikud loogikad, kvantloogika jt.). Üldistatud loogikad lähtuvad peamiselt küll klassikalisest loogikast, kuid loobuvad mõnest loogika põhireeglist(nt hägusloogikas modifitseeritakse arusaama lause tõesväärtusest ning loobutakse vasturääkivusseadusest ja välistatud kolmanda seadusest) või lisavad täiendavaid operaatoreid(nt modaalloogika). Hälbinud loogikad hälbivad
Verbaalne reageering jaguneb sisutühjadeks vastukajadeks, nt ,,ohoh", ja sisulisteks reageeringuteks, mis võivad omakorda olla asjakohased või asjakohatud. Vastaja arvates asjakohane vastukaja ei pruugi olla asjakohane küsija seisukohalt. Eroteetilises loogikas nimetatakse küsimuse vastuseks üksnes küsija seisukohalt asjakohast verbaalset vastukaja. Allpool võtame vaatluse alla vaid sellised küsilaused, mis väljendavad küsimusi, ehk siis piirdume eroteetilise loogika ja interrogatiivloogika kattuvusalaga. See kitsendus pole nii drastiline, nagu esialgu võiks paista, sest paljud mitteküsilausetena esitatud küsimused saab tõlgendada küsilauseteks ning paljud küsilausetena esitatud laused on tõlgendatavad mingit teist tüüpi lauseteks (väitlauseteks, hüüdlauseteks, käskudeks vm). Vastustena käsitleme vaid küsija seisukohalt asjakohaseid verbaalseid reageeringuid. Me jätame kõrvale kõikvõimalikud
annaabi.ee 
