Ka teeb opsüsteem arvutisüsteemide kasutamise mugavamaks, peidab ära riistvaralised erinevused ja aitab arvuti riistvara efektiivselt kasutada. Öeldakse, et operatsioonisüsteemi ülesanded on ka protsessi hulga loomine, initsieerimine, arendamine ja lõpetamine. Programm arvutis jaguneb iseseisvate protsesside jadaks, kus igale protsessile vastab üks kindel ressurss ning mille täitmiseks moodustatakse juhtkirje, mille alusel protsessor eraldab ajaintervalle. Igal ajahetkel on arvutil interpreteeritult mitu protsessi, mis on erinevates staadiumites. 2.1 Ressursijaotus Operatsioonisüsteemi poolt hallatav arvuti riistvaraliste ressursside optimaalne jaotamine protsesside vahel. Sellega tegeleb ressursi jagamise algoritm - plaanur. Nagu eelnevalt sai mainitud, siis üheks operatsioonisüsteemi tööks on määrata , millises järjekorras võetakse konkreetne protsess protsessori või näiteks kõvaketta poolt jutule.
mikroprose;SQL (kommerts) Honeywell Information END sumto; 200 korda aeglasem, kui kompileeritud koodi 6.sumto,ada täitmine.Põhimõtteliselt saaks igas keeles systems(idee Coddilt IBMis 70-72a). kirjutatud programme nii interpreteeritult täita kui Ada kompileerida. Praktikas eelistatakse vahel 1977 Commodore PET, Apple II, VisiCalc(1979); function sumto(n: in INTEGER) interpreteerimist, vahel kompileerimist. Keelte
x) täitmine.Põhimõtteliselt saaks igas keeles 1991 – Linux. (if (> 10 x) #t #f) ) releed,150 mootorit,2000lampi). kirjutatud programme nii interpreteeritult täita kui kompileerida. Praktikas eelistatakse vahel 1992 – Windows 3.11, TCP/IP internetiotsad interpreteerimist, vahel kompileerimist. Keelte 1889-1951Ludwig Wittgenstein
Seejärel täidetakse saadud masinkoodis programm Y. Näited: C, Fortran, Go Interpreteerimine: masinkoodis programm nimega interpretaator loeb sisse X keeles faili, teisendab ta nö pseudo-assembleriks / vahekoodiks ja asub seda vahekoodi varianti rida-realt täitma. Näited: Python, PHP, Perl, vanemad Javascripti mootorid jne. NB! Programmi interpreteerimine on ca 10-200 korda aeglasem, kui kompileeritud koodi täitmine. Põhimõtteliselt saaks igas keeles kirjutatud programme nii interpreteeritult täita kui kompileerida. Praktikas eelistatakse vahel interpreteerimist, vahel kompileerimist. Programmeerimiskeelte kolm põhi-erinevusteemat: Süntaks (kuidas kirjutatakse näiteks if .. then .. else ühes või teises keeles) Semantika ehk tähendus (mida õigesti kirjutatud programm tegelikult siis teeb) Teegid (libraries) (millised valmisprogrammijupid on selle keele jaoks kergesti kättesaadavad või kohe kaasa pandud) 8.
Näited: C, Fortran, Go. Interpreteerimine – masinkoodis programm nimega interpretaator loeb sisse X keeles faili, teisendab ta nö pseudo-assembleriks / vahekoodiks ja asub seda vahekoodi varianti rida-realt täitma. Näited: Python, PHP, Perl, vanemad Javascripti mootorid jne. Funfact: Programmi interpreteerimine on ca 10-200 korda aeglasem, kui kompileeritud koodi täitmine. Põhimõtteliselt saaks igas keeles kirjutatud programme nii interpreteeritult täita kui kompileerida. Praktikas eelistatakse vahel interpreteerimist, vahel kompileerimist. Interpreteerimisel on ka kompromissvariandid: 1) Kompilaator kompileerib X faili vahekoodiks Y, seejärel interpreteeritakse vahekoodi Y (Python, Java). 2) Interpretaator interpreteerib vahekoodi Y, kuid kompileerib töö ajal osa Y-st masinkoodiks, mida seejärel täidab (Java, C#, Firefoxi Javascript) nn just-in-time
Näide: C. Interpreteerimine: masinkoodis programm nimega interpretaator loeb sisse X keeles faili, kontrollib/ veidi teisendab teda ja asub nö sisekujul varianti rida-realt täitma. Näited: Python, PHP, Perl, vanemad Javascripti mootorid jne. NB! Programmi interpreteerimine on ca 10-200 korda aeglasem, kui kompileeritud koodi täitmine. Põhimõtteliselt saaks igas keeles kirjutatud programme nii interpreteeritult täita kui kompileerida. Praktikas eelistatakse vahel interpreteerimist, vahel kompileerimist. Kompromissvariante: Kompilaator kompileerib X faili vahekoodiks Y, seejärel interpreteeritakse vahekoodi Y (Python, Java). Interpretaator interpreteerib vahekoodi Y, kuid kompileerib töö ajal osa Y-st masinkoodiks, mida seejärel täidab (Java ja Firefoxi Javascript) nn just-in-time compilation ehk JIT.