end üliinimlikke võimeid omavat. 2.Budismi voolud Kuna erinevate Buddha järgijate versioonid tema õpetusest lahknesid, tekkisid ka mitmed koolkonnad. Aja jooksul toimus mitmeid jagunemisi. Umbes 1. saj e.Kr toimus lahknemine, mille tulemusel tekkis kaks peamist suunda: hinajaana ja mahajaana (selle põhjuseks võib pidada lõhet konservatiivsema ja vabameelsema suhtumise vahel Buddha õpetusse ja selle interpreteerimisse). 2.1. Theravaada Theravaada ('vanemate koolkond')(algne nimetus hanajaana), ühks kahest põhilisest budismivoolust, on üks vanemaid budismi koolkondi (konservatiivse budismi koolkond), ainus tänaseni säilinud hinajaana koolkond. Theravaada on domineeriv koolkond Sri Lankal ja enamikus Kagu-Aasias (Kambodzas, Laoses, Birmas, Tais). Vähemal määral on levinud ka Indias, Hiinas, Vietnamis, Bangladeshis, Filipiinidel, Malaisias, Nepalis ja Indoneesia. Theravaada levinud ka Läände.
Tänapäeval on Tipitaka theravaada koolkonna pühakiri, mis osaliselt kattub ka teiste koolkondade pühakirjadega. Kuna erinevate Buddha järgijate versioonid tema õpetusest lahknesid, tekkisid ka mitmed koolkonnad. Aja jooksul toimus mitmeid jagunemisi. Umbes 1. saj e.m.a toimus lahknemine, mille tulemusel tekkis kaks suunda: hinajaana ja mahajaana. Selle põhjuseks võib pidada lõhet konservatiivsema ja vabameelsema suhtumise vahel Buddha õpetusse ja selle interpreteerimisse. Vabameelsemat ja universaalsemat suunda esindas algselt Astahasrik- prajñpramit-stra. Selle pooldajad ise nimetasid end mahajaanaks e suureks sõidukiks. Mahajaana pooldajad leidsid, et Buddha sõna ei saa olla muutumatu dogma, mida pimesi korrata, vaid et see peab olema arenev ja avatud uutele tõlgendusvõimalustele. Mahajaanale vastuseisvaid konservatiivseid koolkondi hakati nimetama hinajaanaks ehk väikeseks sõidukiks