tegelikult eksisteeriv asi. Märk - objekt (see mida märk asendab) - tõlgend (kuidas aru saadakse). Märki võib märgata ja mitte teadvustada (nt. feromoonid). Semiosfääri mõiste võttis kasutusele Juri Lotman aastal 1982 Vladimir Vernadski biosfääri mõiste mõjul. Semiosfäär on semiootilisi süsteeme haarav semioosiline ruum, tähendusruum e. kommunikatiivne ruum. Semioos – märgitoime. Siis kui märk on, toimub semioos. Semioosiks on vaja märki ja interpreteerijat. See on protsess, märk on semioosi tulem. Morris on Peirce’i järglane Semiosfäär – Juri Lotman. Semiosfäär on see ruum, millest väljaspool on semioosi olemasolu võimatu. See on kui teoreetiline piir semiootikale. 16. Süntagmaatilised ja paradigmaatilised seosed ja suhted. Saussure eristas kahte tüüpi keelereegleid: * süntagmaatilised reeglid - determineerivad selle, kuidas elemendid on reastatud (laused, sõnad, foneemid. Süntagma on loogiliselt järjestatud märkide jada.
interpreteerimise seisukohalt mingit tähtsust. Siin on õigsuse kriteerium teose enese suundumus või kavatsus (intentio operis). Traditsiooniline tekstikeskne või tekstitaotluslik lähenemine püüab määratleda teksti mõtet eelkõige selle enese märgisüsteemis ja vastavas kontekstis. Niisuguse lähenemise puhul on tõlgendamise abivahendid eelkõige muud tekstid, s.t tekstuaalne kontekst, millesse meid huvitav tekst on sattunud. Interpreteerijat aitab edasi see, kui ta suudab erinevad tekstid omavahel rääkima panna, laseb neil üksteise kohta midagi olulist öelda. Intentio operis esineb juriidilistes tõlgendusteooriates seaduse mõtte nime all. Niisuguseid teooriaid nimetatakse objektiivseteks tõlgendusteooriateks. Siin vaadeldakse seadust täiesti eraldiseisvana konkreetse ajaloolise seadusandja reguleerimistaotlustest ning küsitakse hoopis seaduse enda, teksti sõnastusest tuleneva mõtte järele.