kelle üle irvitavad. Maailm, ühiskond need oleme meie. Meid ei ole võimalik muuta ja hoolimata sellest, kas revolutsioonilisi uuendusi püütakse läbi viia rahumeelselt (Gandhi, Jeesus, Laozi, Confucius) või sunniviisiliselt (Lenin, Stalin, Luther, Pol Poth, Peeter I), impulss, mis on muutumiseks vajalik, saab tulla vaid üksikindiviidi seest. Kas enda mõtetest või Hesse sõnadest, mille tähendus suuresti interpreteerijast sõltub. Nii nagu need saab endale arusaadavasse keelde tõlkida röövel, nii saaks neid lõpmatuseni laiaks venitada retoorika põhivõtteid tundev demagoogilise mulli puhuja. Mina olen radikaalne anarhist ja nartsissistliku isiksushäirega turundusgeenius. Ma tean, kuidas uudisteks kirjutatud ja toimetajatele vastuvõetavaid pressiteateid laiskadele ajakirjanikele saata. Tean, palju makstakse kirjandite, kõnede, kursuse- ja lõputööde kirjutamise eest, tunnen harituse ja hariduse kõiki
Tegelikult on see sünonüümiks loogilisele (sisulisele) valiidsusele. 3.3. Testi normid ja standardid Kui test on objektiivne, standardiseeritud testimise tingimustega, normeeritud ja hinnatud testivea suurusega, nimetatakse seda standardiseeritud testiks ning tema kasutamine individuaalsete erinevuste mõõtmiseks on nende eeltingimuste täitmise puhul teaduslikult korrektne. Testi objektiivsus on testitulemuste sõltumatus testijast, skoorijast ja tulemuste interpreteerijast. Testi standardiseeritus on kõigi testi sooritamise protseduuride reglementeerimine ja neist kinnipidamine kõigi testitavate puhul. Testi normeerimine tähendab uuritava populatsiooni testitulemuste esitamist vajalike võrdluste tarbeks. Lihtne on seda teha kitsale populatsioonile, hoopis raskem laiemale. Testiviga on näitaja, mis lubab testijal hinnata, kui suure (või õigemini väikese) tulemuste erinevuse korral on kahe testitud isiku tulemus statistiliselt usaldusväärselt erinev.