Niipea kui Aristotelese tööd olid kirikudogmadesse assimileeritud, ei olnud need enam vaidlustatavad. Tõepoolest, Aristotelese tööd muutusid peaaegu sama pühaks kui piibel. Samas osutus paljugi sellest, mida Aristoteles ütles, hiljem valeks. Samuti rõhutas kirik peamiselt neid ideid, mis tema enda dogmadega kõige enam sobisid; ülejäänusid ideid kas muudeti või ignoreeriti. Usu ja mõistuse lepitamine. Aristotelese rõhuasetus mõistusele oli nii võimas, et seda ei saanud interpreteerijad ignoreerida. Peale selle oli suur hulk Aristotelese poolt loodud teadmistest empiirilise vaatluse tulemus, mida juhtis loogiline arutlus. Selline rõhuasetus mõistusele asetas kiriku keerulisele positsioonile, kuna senini oli see rõhutanud ilmutuse, usu ja spirituaalsete kogemuste tähtsust ning minimiseerinud empiirilise vaatluse ja ratsionaalsuse osakaalu. Aquino Thomase suurim ülesanne oligi näidata, et mõistus ja usk ei ole vastandlikud
Näiteks on mitmetes rannikumere ökosüsteemides võtmeliikideks meritähed, kes hoiavad kontrolli all karpide arvukuse. Troopilistes savannides võtmeliikideks peetud nt elevante, kes hoiavad taimestiku kasvu kontrolli all, samuti loovad oma elutegevusega liikumise radasid, levitavad taimi jne. Karismaatilised liigid: liigid, kellel on silmatorkav semiootiline roll, ei mõjuta kooslust tänu toitumissuhetele, vaid olles väga head ümbritseva keskkonna interpreteerijad annavad oma käitumisega infot teistele keskkonnas elavatele liikidele (sellised loomad, keda inimesed teatava keskkonnaga seostavad, nt pandad, võivad olla siin olulised). Mõistlik rääkida mitte toitumisahelast, vaid võrgustikest. Ökoloogiline püramiid. 1000 ühikut taimi peab üldjoontes ülal 100 ühikut taimetoidulisi loomi, 10 ühikut sekundaarseid tarbijaid ning 1 tippkiskja Aineringed Lisaks energiale liiguvad ka keemilised ained ökosüsteemi ühelt tasandilt teisele,
annaabi.ee 
