Teada saab ka seda, kes need "nägijad" ning "klikkijad" olid, seda siis alamdomeeni nimede järgi. Seega on olemas väga hea alus analüüside tegemiseks. Traditsiooniliste turustusvahendite puhul saab reklaamsõnumi sihtrühmani jõudmist hinnata vaid hüpoteetilise arvuga, mis saadakse hilisemate uuringute kaudu, kus tarbija eksib oma hinnangutes enamasti väga suurelt. Teiseks saab Interneti abil palju paremini kätte oma sihtrühma. Internetikeskkondade puhul on enamasti väga hästi teada, millised inimesed milliseid lehekülgi külastavad. Praeguseks on keskkondadel välja kujunenud oma tarbijaskond, kelle demograafiline struktuur püsib kindlates piirides. Uuringud kinnitavad, et juhuslik surfamine Internetis ei oma enam tähtsust, peamine eesmärk on informatsiooni otsimine mingi toote või teenuse kohta. Milleks lasta inimestel otsimisega vaeva näha, kui on võimalik reklaambanneri abil oma toodet/teenust teiste seast esile tõsta
suurusjärgu võrra suurendava "video on demand" elemendi. Sel viisil kaob keskendatus ühele temaatikale vaid ning avaneb võimalus proovida siit ja sealt. See viimane võimalus on väga kooskõlas postmodernse tähelepnu pööramisega hetkemeeleolule. Viimase süsteemiga lähedalt seotud on ka interneti trendid viimase 10 aasta jooksul. Kui algul oli internet info väljapanemise võimalus, siis dünaamiliste serverivõimaluste selgumisega muutus suuremate internetikeskkondade väljapanek igale vaatajale individuaalseks. Kasutaja sisenes portaali kasutades kasutajanime ja parooli, mis andis modernse identiteeditunde. Jäigad kasutajale individualiseeritud teenused on aga muutunud pehmemaks ning nende paljusus võtab jällegi tähelepanu indentiteedilt ning asetab kasutaja suure hulga identiteetide keskele. Viimane arengujärk kannab ilmselget postmodernset mustrit. Nende taustalt jääb kõlama modernse inimese seotus mingi kindla suunaga, tema seotus ametiga
(http://www.peremeedia.ee/public/NaruskovBakalaureusKyberkiusamine.doc) Kuidas ära tunda küberkiusamist? · Ähvardavate, õelate e-kirjade, tekstisõnumite, teadete jne korduv saatmine · Isikliku informatsiooni väljameelitamine kelleltki ning selle levitamine vastu tema tahtmist · Enese kellegi teisena eksponeerimine (murdes sisse tema elektroonilisse kirjakasti, vale nime alla esinemine, ebaõigete e-kirjade ja sõnumite saatmine) · Internetikeskkondade (koduleht, suhtluskeskkond) loomine kaaslase üle naermiseks, alavääristamiseks või vaenu õhutamiseks · Tavaliselt on kiusajaid/ähvardajad mitu (http://www.peremeedia.ee/?id=10653, 28.02.2010) Mida teha? · Räägi juhtunust kellelegi, keda usaldad, kes toetab sind ja oskab aidata. Näiteks vanemale, õpetajale või koolipsühholoogile. Kui soovid oma muurest rääkida nii, et ei keegi ei saaks teada kes oled, pöördu LASTEABI telefoni poole (see on tasuta ja
annaabi.ee 
