info oleks tõene. Kahju, et on pahatahtlikke inimesi, kes lihtsalt oma lõbuks või ,,nalja pärast" laevad üles materjali, mille sisu on puudulik või vale. Nagu öeldakse: ,,Issanda loomaaed on kirju!" Siiski loodan, et on rohkem neid inimesi, kes ei ole paha peal väljas ja kellele tõesti meeldibki teisi inimesi aidata. Väga kasulik on kasutajatele ka see, kui riik teeb kõik endast oleneva, et ajaga kaasas käia ning IT-vallas konkurentsis püsida. See tähendab internetikasutajale kiiremaid ühendusi, mugavamaid teenuseid jne. Eesti on selles vallas väga heal tasemel. Maailmas pole just palju riike, kus nii paljusid teenuseid saab teha kodust lahkumata, läbi interneti. Juba väga paljud materjalid kooli jaoks on internetis olemas, siinkohal mõtlen ma väljatöötatud süsteeme, näiteks e-Kooli keskkonda või Õppeinfosüsteemi. Ülimalt mugav on loengus räägitud informatsioon kodus oma arvutist uusti läbi lugeda, saada koolilt teateid ürituste vms kohta,
dokumentide koostamiseks. Keerukad veebisaidid kirjutatakse erikeele HTML (HyperText Markup Language) abil 67 Lõpetuseks veel niipalju, et WWW on Interneti tähtsaim rakendus ja kogu ülejäänud tehnoloogia üritatakse kantida WWW - katuse alla. 7.4. Elektronpost (e. E-post) Elektronpost on tavalise postiside (e. tiguposti) võrguvariant. E-post võimaldab saata elektronkirju suvalisele teisele internetikasutajale. Tavaliselt jõuab E-post adressaadini mõne sekundiga., olenemata sellest, kas kirjasõber asub kõrvaltoas või Uus-Meremaal. Tänapäeval on see kahtlemata odavaim ja kiireim sõnumiedastusviis. Saab saata sõnumeid tavalistetele FAX-i aparaatidele, peileritele, GSM-võrgu mobiiltelefonidele jne. Kuidas toimub aadresseerimine E-postis? Kui kasutajal on mingis Internetti ühendatud arvutis konto (see võib olla realiseeritud ka nn. veebipõhiselt, nagu seda teenust pakuvad
annaabi.ee 
