Rakendustarkvara paigutub kihilise mudeli järgi ,,kõrgemale" kihile ,,eemale" riistvarast ja lähemal arvuti suhtleva kasutajale. Rakendustarkvara alla läheb need programmid, mis toetavad kasutaja tööd kindla funktsiooniga: muusika esitamine, tekstitöötlus. Rakendustarkvara töö toetub süsteemitarkvarale. Rakendustarkvara ja süsteemitarkvara ei ole absoluutselt erinevust ja kindlapiirilisust. Nt kohtuasjas Microsoft vs Ameerika Ühendriigid oli üheks põhiküsimuseks, kas internetibrauserit MS Explorer lugeda operatsioonisüsteemi alla kuuluvaks (süsteemitarkvaraks) või iseseisvaks rakenduseks (rakendustarkvaraks). Toon näite mõlemast tarkvara alaliigist: 1) süsteemitarkvara: · draiverid, nt heli draiver; · failihaldusprogrammid; · operatsioonisüsteemid, nt Windows 7, Linux jt. 2) rakendustarkvara: · nn kontoritööpaketid o tabelarvutusprogrammid o esitlusprogrammid
riistvarast ja lähemale arvutiga suhtlevale kasutajale. Alates arvuti sisselülitamisest kuni arvuti väljalülitamiseni korraldavad süsteemiprogrammid andmevoogude liikumist arvutis ja selle välis- ning keskseadmete vahel. Süsteemitarkvara võib omakorda jagada: Süsteemitarkvara ja rakendustarkvara erisus ei ole absoluutne ja kindlapiiriline nt kohtuasjas Microsoft vs Ameerika Ühendriigid oli üheks põhiküsimuseks, kas internetibrauserit MS Explorer lugeda operatsioonisüsteemi alla kuuluvaks (seega süsteemitarkvaraks) või iseseisvaks rakenduseks (seega rakendustarkvaraks). 2 2. Näiteid mõlemast tarkvara alaliigist 1) Süsteemitarkvara: · operatsioonisüsteemid, nt Linux, Windows Vista, Symbian OS mobiilsetes seadmetes kasutatav operatsioonisüsteem, Unix · draiverid, nt printeri draiver · failihaldusprogrammid
annaabi.ee 
