keskkonnal, siis kasutasid seda keerukuse tõttu vaid teadlased ning vähesed asjaarmastajad. Ärilist otstarvet Internetil ei nähtud. Viimase aja ülikiire kasv internetiteenuste arengus on seotud WWW (World Wide Web) kontseptsiooni väljatöötamisega 1989 aastal CERN-is Tim Berners-Lee poolt. WWW on omavahel linkidega ühendatud meedium, mille abil saab üle Interneti kuvada graafilist ja tekstilist informatsiooni. Informatsioon asub serverites ning kasutajad saavad infole ligi kasutades internetibrausereid nagu Internet Explorer, Mozilla Firefox jne. Struktuur Internet koosneb paljudest suhteliselt iseseisvatest omavahel ühendatud arvutivõrkudest, kus infovahetus on standarditega reguleeritud. Info liikumine neis võrkudes toimub teatud pikkusega andmeportsude kaupa, mida nimetatakse pakettideks. Pakettide edastuskorra määrab ära TCP/IP (Transmission Control Protocol / Internet Protocol) protokoll.
asendustoodetega arvestamine ja toimetulek nendega. Uurime nüüd neid konkurentsijõude lähemalt, nii tegutsevate kui uute firmade vaatenurgast. UUTE OSALEJATE TURULETULEKU OHT. Uued tegutsejad soovivad haarata turuosa – see avaldab survet hindadele, kuludele ning konkureerimiseks vajalike investeeringute määrale. Eriti tugevalt võimendavad nad konkurentsi ja rahavoogusid siis, kui nad tulevad teistelt turgudelt, nt Pepsi, kes asus pudelivett tootma; Microsoft, kes hakkas pakkuma internetibrausereid, ning Apple, kes sisenes muusika turustamise valdkonda. Nii seab uute osalejate turuletuleku oht kasumipotentsiaalile piiranguid. Kui oht on suur, peavad olemasolevad ettevõtted hindu all hoidma või suurendama uute konkurentide eemalepeletamiseks investeeringuid. Näiteks kohvi jaemüügis tähendavad suhteliselt madalad turutõkked seda, et Starbucks peab kõvasti investeerima oma poodide ja menüüde moderniseerimisse.
annaabi.ee 
