rindel. 3. Balti riikide okupeerimine 1939- 1940. Soome talvesõda 3.1 Baaside lepingu sõlmimine Eesti ja NSV Liidu vahel Poola vallutamise järel koondas NSV Liit oma väed balti riikide ja Soome vastu, valmistudes talle MRPga lubatud riikide hõivamiseks. Eesti sai MRP lisaprotokollidest teada juba 1939.a. augusti lõpul, kuid ei kuulutanud välja mobilisatsiooni, rõhutades sellega ome erapooletust. Samas oli eesti sadamas Poola allveelaev Orzel, mille Eesti võimud interneerisid. 17. September allveelaev põgenes ning siirdus Läänemerele. NSV Liit viis oma laevastiku Balti merele, blokeerides sellega Eesti merelt. Tekkinud olukorras saadeti Moskvasse välisminister Selter 24. Septembril 1939 kohtumisele, kus Molotov esitas nõudmise sõlmida NSV Liiduga vastastikuse abistamise leping, mille alusel Eesti territooriumile loodaks NSV Liidu sõjaväebaasid. Järgmisel kohtmisel nõuti, et sinna paigutataks 35 000 punaväelast, mis oli Eestile vastuvõetamatu
· 1 juuli.1916 alustasid liitlased Somme'i jõe ääres vastupealetungi, 1,3 miljoni mehe elu hinnaga õnnestus vallutada 180 ruutkilomeetrit. Tankid esimest korda. · 15 mai 1916 murdsid austerlased itaallaste rindest läbi. venelased pealetungi Austria- Ungarile vallutasid Galiitsia. Saksamaa peatas pealetungi Verdunile. · 27 august.1916 astus Antandi poolel sõtta Rumeenia, sai aga Keskriikidelt lüüa. · 23 veebruar .1916 interneerisid portugallased oma sadamates inglise survel saksa laevad ja 9 märts.1916 kuulutas Saksamaa Portugalile sõja · Venemaa oli aasta algul edukast Türgi rindel, kus vallutati Erzurum ja Trapezund. · Sõjaline edu kaldus Antandi poole, Keskriigid kannatasid majandusblokaadi tõttu. Austria-Ungaris tõstsid pead slaavlased, riik hakkas lagunema. · 12 detsember.1916 tegi Saksamaa esimese ettepaneku sõlmida rahu, millest liitlased aga loobusid. 1917
annaabi.ee 
