1. Iseloomusta Eesti Vabariiki 1920ndate alguses ja proovi teda võrrelda tänapäevaga? Eesti pindala oli 1920ndatel suurem kui praegu, rahvastik oli väiksem. Riigi valitsejaks oli Riigivanem (tänapäeva mõistes peaminister). 1920ndatel oli samuti palju parteisid nagu praegugi. Valitsused vahetusid tollal tihi, tänapäeval vahetuvad tihti ministrid. 2. Kirjelda mis toimus 1.detsembril 1924?(eesmärgid, käik, tagajärjed) Toimus kommunistide internatsionalistide mässukatse Tallinnas, mida juhiti Moskvast. Eesmärk likvideerida Eesti Vabariik ja liituda Nõukogude Venemaaga. Tagajärjeks oli see, et mässajad said lüüa ja pagesid Venemaale. 3. Kuidas mõjutas kommunistide mässukatse Eesti avalikku arvamust? Mässu tagajärjel Eestlaste enamus meelestus kommunistide vastu. Kaitseliit taasloodi, rahuaegse vabatahtliku maakaitse väena. 4. Mis olid Suure Majanduskriisi tagajärjed Eestile?
kirjutas päris tulise artikli, kus soovitas Rooseveltil seda avalikult tunnistada, mitte tal kõrva sosistada. Sellest ei lasknud Roosevelt ennast aga häirida, sest oli käsile võtnud ka ,,New York Herald Tribune'i" publitsisti Walter Lippmanni, kes avaldas temast seeria artikleid, väljendades kodanlike liberaalide meeleolusid. 2. veebruaril New Yorkis esinesed vastas Roosevelt Hearstile, kus ta analüüsis kõiki Rahvasteliidu vaatepunkte, positsioonide muutmine põhjustas väikese tormi internatsionalistide ja enam mitte eriti arvukate Wilsoni austajate hulgas, kuid nad ei olnud ohtlikud. Tähtsam oli see, et selle teoga sai ta Heartsi enda poolele. Niisama edukalt kui kandidaadi ideeline rikastamine arenes ka eeskujulikult korraldatud organisatsiooniline töö. Teda tõotasid konvendil toetada kõige erinevamad parteikaaslased äärmistest parempoolsetest kuni liberaalideni välja. Valimisvõitlus nõudis aga raha, mida
annaabi.ee 
