1936-1939 Toimus vähemalt 1 000 000 ohvrit nõudnud Hispaania kodusõda. Sealse vabariikliku valitsuse vastu tõusis üles sõjavägi kindralt Francisco Franco juhtimisel. Saksamaa ja Itaalia Itaalia toetasid Francot ning saatsid Hispaaniasse oma vabatahtlikke ja relvastust. Vabariiki toetas NSV Liit aga ka muu maailma avalik arvamus. Toimuvas nähti Demokraatia ja Totalitarismi kokkupõrget. Tuhanded vasakpoolse maailmavaatega inimesed (ka Eestist) läksid vabatahtlikena internatsionaalsete brigaadide koosseisus Hispaania kodusõtta. Sõda lõppes Fancistide võiduga. See sõda oli II maailmasõja eelprooviks, polügooniks kus katsetati uut relvastust ja lahingutaktikat. 1938-1939 1938 kevadel teravnes olukord Tsehhoslovakkia ümber. Seal oli suur ja mõjukas sudeedisakslaste vähemus, tollal suuruselt teine rahvusgrupp peale tsehhide. Hitlerliku Saksamaa tugevnedes tekkis ka sudeedisakslastel Saksamaaga ühendamist nõudev Natsipartei, mida suunati Berliinist
Kõik, mida ma nägin oma ümber, kinnitas tuhandekordselt öeldu õigsust. Viinis, selles erinevate rahvuste fookuses, oli igal sammul eriti ilmne, et nimelt vaid saksa patsifist suhtub oma rahvuse saatusse sellise kurikuulsa "objektiivsusega", millest me rääkisime eespool, ent juudid ei suhtu kunagi niiviisi oma, juudi rahva saatusse. Viinis sai selgeks, et ainult saksa sotsialist on selles mõttes meelestatud "internatsionaalselt", et ta oskab vaid nuruda ja pugeda oma internatsionaalsete "seltsimeeste" ees. Tsehhi sotsialist ja poola sotsialist käituvad sootuks teistmoodi. Ühesõnaga, ma mõistsin juba siis, et häda peitub vaid poolest saadik neis õpetustes enestes, muus osas on ta meil valitseva vale rahvusliku kasvatuse tulemus, mille tagajärjel tekkib palju väiksem andumus oma rahvusele. Öeldut silmas pidades on selge, et kogu see argumentatsioon, mida Saksa rahvuslik partei kaasa tõi, põhjendades teoreetiliselt oma võitlust katoliikluse vastu, oli vale.