enesestmõistetavusena, ometi on see sotsiaalselt (taas)loodud igapäevastes interaktsioonides Sotsiaalne struktuur vs tegutseja III -> Teooria praktikast (P.Bourdieu), strukturatsiooniteooria (A.Giddens) vastasmõju struktuuri ja tegutseja vahel struktuur loob nii võimalused kui piirangud, indiviidid muudavad ja taastoodavad neid oma tegevusega struktuuri mõju avaldub nii indiviidi-väliselt kui internaliseerituse kaudu (kuidas indiviid „väliseid“ piiranguid ja võimalusi mõtestab) dünaamiline, ajas muutuv KULTUUR - ühiskonnaliikmetele iseloomulik eluviis (sh väärtused ja normid), koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega edastatakse järeltulevatele põlvkondadele muutuv sotsiaalses aeg-ruumis sisemine heterogeensus: sotsiaalsete gruppide eristumine hoiakute, uskumuste, kommete, maitsete jne baasil
Laps lähtub keelest ning ta intregeerib selle oma kogemusse. Sotsiaalsed eksternaalsed protsessid muutuvad internaalseks kultuurilise arengu üldine geneetiline reegel st. Inimene, kes on sotsiaalses keskonnas omandatud protsessid internaliseerunud läbi kogemuse, siis hakkavad need toimima automaatselt Iga psühholoogiline funktsioon trkib kaks korda interpsüühilisel tasandil ning seejärel internaliseerituse astmel Algselt tekivad kogemused sotsiaalsel tasandil, seejärel muutuvad vaimseteks funktsioonideks!! LAT - lähima arengutsoon tuleks järgida sensitiivset perioodi ja õpetada inimest õigel hetkel -see on seotud ka huviga õppida, tahtega, eeldab õppija aktiivsust Oskab Vajab abi Ei saa Ise Tuleks õpetada, vaja Ei ole mõtet õpetada juhendajat