Sõjajärgsel aastakümnel kujunesid välja üldhariduslik 7-klassiline kool, keskkooli polütehniline suunatus, muude õppeasutuste võrk. • 50-ndate aastate teisele poolele ja 60-ndate aastate algusel võeti kurss majanduses vajalike praktiliste oskuste andmisele. • Suurenes kesk- ja kõrghariduse omandanud noorte hulk, ennekõike mittestatsionaarse õpivormi eelisarendamise teel. Ulatuslikult rajati erinevaid õppeasutusi: internaatkoole, pikapäevarühmadega üldhariduskoole. 1951. aastal loodi TRÜ veterinaaria-, agronoomia- ja metsandusteaduskonna teaduskonna baasil Eesti Põllumajanduse Akadeemia (EPA), mis kujunes keskseks põllumajanduslikku, metsanduslikku ja veterinaarharidust andvaks õppeasutuseks Eestis. • 1991–2005 Eesti Põllumajandusülikool (EPMÜ), hiljem Eesti Maaülikool. 1960ndatel ilmnes, et õpetamise ja töö ühendamine kõigis õppeasutustes ning igale õppijale
,,majanduslikult, sotsiaalselt ja poliitiliselt mahajäänuid". Kultuurirevolutsiooni poliitikat rakendades korraldati ka Koola poolsaarel kirjaoskamatuse likvideerimise kursusi ja asutati lugemistaresid ning koole vähese kirjaoskusega inimestele. Lisaks enne revolutsiooni saami külades tegutsenud kuuele koolile avati mitmeid algkoole, paar rändkooli, mis liikusid suve- ja talvekülade vahet ning juba 1920. aastate teisel poolel ka internaatkoole, kus õpetajateks olid sageli umbkeelsed venelased. Alles 1930. aastast alates asusid koolides õpetama esimesed Leningradi Põhjarahvaste Instituudis hariduse saanud saami õpetajad. Noored saami haritlased õppisid nii Murmanskis kui ka Leningradis ja Moskvas. 1920.-1930. aastatest alates hakkas riik üha enam sekkuma põlisrahvaste perekonnaellu. Lastel tuli kooliskäimise
annaabi.ee 
