Oluline komponent nende tööde juures oli retsitatiiv. Peri olevat jälginud erinevatesmeeleo ludes, hingeseisundites olevate inimeste kõnet, otsis laulu, mis oleks laulmise jakõnelemise vahepealne. Muud vahendid emotsioone võimendama (ootamatud kromatismid, helistikemuutused jne) olid võetud hilisrenessansi madrigalist (Marenzio,Gesualdo, Monteverdi) (1). Varane ooper erineb olulisel märal intermeediumist. Siin on tähelepanu keskmes dramaatiline lugu. Kogu etendus on muusikaline. Lauldakse uues maneeris retsitatiivselt. Lisaks sellele on Peri kasutanud lühikesi stroofilisi aariaid ja madrigalilaadseid ansambleid stseenide lõpus, homofoonilisi koore tantsude saateks, instrumentaalseid ritornelle. 17. sajandi keskel kujunes Euroopa kõige toretsevamast ja rikkamast linnast Veneetsiast ooperikeskus, kus 1637
M. oli Mantuas 1590-1612, seejärel sai temast Veneetsias Püha Markuse kiriku kapellmeister üks ihaldatumaid muusiku ametikohti tollal üldse. Claudio Monteverdi Ariadne Arianna Tragedia Libreto - Ottavio Rinuccini Mantua 1608, Francesco Gonzaga ja Savoia Marguerite'i pulmapidu Kogu teosest on säilinud ainult Ariadne lamento. Varase ooperi võrdlus intermeediumiga: Varased ooperid erinevad otsustavalt intermeediumist, sest ooperis on tähelepanu keskpunktis lugu ise. Laulumaneeriks retsitatiiv (Läbiv ühtne lugu). Intermeediumil pole läbivat tegevust ja süzeed. 4. Ooper Roomas 17. saj I poolel. 1600. aasta paiku (17. sajandi alguses) levis uus monoodiline stiil ka Rooma (tänu Cavalierile, kes oli vahepeal olnud Firenzes), samuti katsetused muusikasse pandud draama vallas (Cavalieri, ,,Hinge ja Keha etendus"), mis olid tänapäeva