esimese polvkonna hubriidid koik uhesuguse genotuubiga heterosugootsed (Bb). Seega kehtib siin Mendeli I seadus e esimese polvkonna ristandite uhetaolisuse e uhtlikkusseadus homosugootsete isendite ristamisel saadakse esimeses polvkonnas (F1) koik uhetaolised jarglased. Uhetaolisus kehtib nii genotuubi kui ka fenotuubi kohta. Kui dominantsus puudub, on F1-hubriidid kahe vanema vahepealsed; sel juhul raagitakse heterosugootsuse intermediaarsest fenotuubilisest avaldumisest (intermediaarsusest). Kui omavahel ristata heterosugootseid (Bb) F1 hubriide, siis nende jarglaskonnas (F2) toimub tunnuste lahknemine: jarglastel ilmnevad F1 hubriidide vanemate (P generatsiooni) tunnused. Tunnuste lahknemine tuleneb sellest, et heterosugootsed F1 hubriidid moodustavad kaht tuupi sugurakke (B ja b), mis viljastumisel kombineeruvad juhuslikult. Et kaht tuupi spermid ja kaht tuupi munarakud annavad 4 voimalikku kombinatsiooni, toimubki fenotuubiline lahknemine Suguliitelised tunnused
Mittepäriliku muutlik- kuse tekkemehhanismid ja tähtsus. Päriliku ja mittepäriliku muutlikkuse omavaheline seos inimese näitel. Mendeli hübridiseerimiskatsetes ilmnenud seaduspärasused ja nende rakendus- lik tähtsus. Mono- ja dihübriidse ristamisega kaasnevad geno- ja fenotüübilised muutused. In- termediaarsus ja polüalleelsus tunnuste avaldumisel. Soo määramine inimesel ning teistel or- ganismidel. Geneetikaülesanded Mendeli seadustest, intermediaarsusest, polüalleelsusest ning suguliitelisest pärandumisest. Pärilikkuse ja keskkonnategurite mõju inimese tervislikule sei- sundile. Õpitulemused Õpilane: y hindab pärilikkuse ja keskkonnategurite osa organismide tunnuste kujunemisel; y analüüsib DNA, RNA ja valkude osa päriliku info realiseerumises ja tunnuste avaldumi- ses; y selgitab replikatsiooni kulgu ja tulemust; y seostab replikatsiooni regulatsiooni häireid vähkkasvajate tekkega;
annaabi.ee 
