Lohustunud osas asub värat, kus paiknevad 1-2 viimasoont – välispinnal paiknevad organisse lümfi kandvad toomasooned Lümfisõlmesiseseid lümfi liikumise teid nimetatakse siinusteks – kihnu ja lümfifolliikulite vahel subskapulaarsiinused, trabeekulite ja säsiväätide vahel medullaarsed intermediaarsiinused ja lümfisõlme väratis värati- e hilaarsiinus Lümfi kulg lümfisõlmes: aferentne lümfisoon subskapulaarsiinus kortikaalne intermediaarsiinus medullaarne intermediaarsiinus värat ja hilaarsiinus eferentne lümfisoon Lümfisõlmedes toimub B-lümfotsüütide aktivatsioon ning diferentseerumine antikehi tootvateks plasmarakkudeks Lümfisõlmede mikrostrooma moodustavad retikulaarkiud ja retikulaarrakud Eristatakse perifeerselt paiknevat koort, tsentraalselt paiknevat säsi ja nende vahele jäävat parakorteksit – parakorteksis paiknevad peamiselt T-lümfotsüuüdid (v.a su)
Säsi moodustavad sõlmekestest lähtuvad säsiväädid. Lümfifolliikulid ja säsiväädid kokku moodustavad organi lümfoidse koe. Viimase ja lümfisõlme makrostrooma (kihn, trabeekulid) vahel paiknevad lümfisiinused (sinus lymphatici), mis on lümfivoolu sõlmesisesteks teedeks. Kihnu ja lümfifolliikulite vahele jääb subkapsulaar- ehk marginaalsiinus, ühelt poolt trabeekulite ning teiselt poolt folliikulite ja sääsiväätide vahele jäävad vastavalt kortikaalne ja medullaarne intermediaarsiinus, viimane suundub hilaarsiinusesse. 28. Põrna vereringe Põrn saab verd põrna arterist (a. lienalis). Põrnas läbib veri veresooni selles järjekorras: 1) trabekulaararter (a. trabecularis) 2) pulbiarterid (a. pulparis) 3) follikulaararter (a. follicularis) 4) pintselarterioolid (aa. penicillares) 5) ellipsoidarteriool (a. ellipsoideae) 6) terminaalsed lõppkapillaarid 7) põrna venoossiinused (sinus venosus lienis) 8) pulbi veen (v. pulparis) 9) trabekulaarveen (v. trabecularis)
annaabi.ee 
