Selleks loodi esimene Eesti poliitiline erakond, mis kandis nime Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, mille eestvedajaks oli Lagle Parek. I Rahvarinde kongressil võeti vastu liikumise üldprogramm, harta ja resolutsioonid ning lisaks sõlmiti liiduleping .Selle kõige survel hakkas EKP Rahvarinde seisukohti, soovi rahvuslipu ja riigikeele väljakuulutamist omaksvõtma,lahkuma pidid ka mõned vanameelsed juhid,aset leidsid ka suuremad interliikumised . Poliitiliseks eesmärgiks oli Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel,loodi kodanike komiteed.1989.aastal võeti vastu keeleseadus,millega eesti keel võeti riigikeeleks, millele järgnes iseseisvuspäeva väljakuulutamine, milleks sai 24.veebruar. Üheks olulisemaks sündmuseks eestlaste taasiseseisvumises oli ka Baltikumide rahvarinnete eestvedamisel 23.augustil korraldatud enneolematu protestiaktsioon , mis kandis nime Balti
viib põhja, see aga vihastas kommunismi pooldajaid. Gorbatsov arvas ka valimistel, et rahvas valib kommunismi aga nii ei läinud. Majandusreform kukkus läbi. 5. 88. Pleenumid, revolutsioonid, laulev revolutsioon. 89. Laulupeol toodi välja sini-must-valge lipp, mis oli keelatud. Revolutsioon levis ka Lätti ja Leetu. Ka NL loodud vastuolevad interliikumised ei suutnud vastupanu osutada. Ei suudetud summutada vabadusliikumisi Baltikumis kuna seda tehti kavalusega ja järkjärgult ning NLs toimuv oli ka Lääne nn luubi all. Pt 46 1. Inimesed põgenesid Ida-Saksamaalt sest Ungari ja Austria avasid piirid. Berliini müüri langemisega kadus kommunism Ida-Saksamaalt. Peale vabasid valimisi tekkisid läbirääkimised majandus-, sotsiaal-, ja