- regulaarne mitootiline aktiivsus (vererakud, epiteelirakud) 27) Rakkude diferentseerumise põhireeglid - 1.Diferentseerumine tähendab geenide valikulist ekspressiooni. Antud organismi kõik rakud, vaatamata nende väga erinevale diferentseerituse astmele, sisaldavad täpselt ühesugust genoomi (erandid n. erütrotsüüdid) 2. Rakkude diferentseerumisega kaasneb tihti nende jagunemisvõime vähenemine. 3. Diferentseerumise astmed on üldiselt stabiilsed ja mitte interkonverteeritavad- 28) Apoptoos, nekroos Apoptootilises rakus toimuvad kindlad biokeemilised ja morfoloogilised muutused, mis lõpevad raku lagunemisega väikesteks membraaniga ümbritsetud vesiikuliteks, mis makrofaagide poolt kiiresti fagotsüteeritakse. Seevastu aga nekrootilise suremise puhul, mis on tingitud rakku ümbritsevas keskkonnas toimunud kahjulikest muutustest, kaotab rakumembraan oma terviklikkuse, ta laguneb ning raku komponendid satuvad ekstratsellulaarsesse
vähenemine. – reeglina lõplikult diferentseerunud rakud kas ei jagune üldse või jagunevad vähem kui neid moodustanud eellasrakud (näit. vereloome tüvirakud - diferentseerunud vererakud; müoblastid - skeletilihasrakud). ehituslike eripärade tõttu (müofibrillide kuhjumine, tuuma kaotsiminek naha epidermise välimise kihi rakkudes või erütrotsüütides, 3. Diferentseerumise astmed on üldiselt stabiilsed ja mitte interkonverteeritavad. – üht tüüpi rakk ei muutu kunagi teist tüüpi rakuks. Vererakk ei muutu mitte kunagi mitte mingil juhul näiteks epiteelirakuks või närvirakuks, närvirakk aga ei muutu kunagi lihasrakuks jne. Sellised radikaalsed transformatsioonid on keelatud. 68. Milliste mehhanismidega (2) tagatakse diferentseerunud rakkude õige hulga säilitamine koes? 1) Asendamatud rakud Tekivad kindlal hulgal organismi embrüonaalses eas, säilivad kogu eluea jooksul
annaabi.ee 
