lihtsus, puudus baas, tüves läks keskelt veidi jämedamaks, sambas võisid olla kannellüürid (vaokesed), kapiteel oli kõige lihtsam. Mis puutub põhiplaani, selle pikemal küljel oli kahekordne otsakülje sammaste arv + 1. Samba kõrgus võrreldes tema jämedusega oli erinev, aga alati kooskõlas templi üldiseloomuga. Samba kõrguse mõõtühikuks oli pool tema läbimõõdust alumises osas. Sammaste vahemaa interkolomnium võis olla ka väga erinev. Joonia stiil: sambal oli baas, tüvi oli sale, kapiteel koosnes rullpadjanditest (oinasarvedest). Korintose stiil erineb joonia stiilist kapiteeli poolest. Kapiteel meenutas akkantuse lehti (taim). KREEKA ARHITEKTUUR ARHAILISEL PERIOODIL (-470a. eKr) Templid olid enamasti ranged, kohmakad, vanapärase ilmega. Säilinud varemeid: Hera tempel Olümpias, Zeusi tempel Olümpias.
Sealt edasi oli viil ja selle veeres sima ning templi neljas nurgas oli akroteer. Põhiplaanil koosnes tempel põhiruumist naos ehk cella, eesruum pronaos ja tagumine ruum opistodomos. Kõige lihtsam tempel oli antidega, kõige klassikalisem oli peripteer. Templi juures kasutati sageli värvimist. Kreeka templi pikemal küljel asus kahekordne otsasammaste arv pluss 1. Samba kõrguse mõõtühikuks oli pool tema läbimõõdust tema alumises osas, mooduli ja sammaste vahemaa (interkolomnium võis olla väga erinev). Eristatakse kolme stiili. Erinevus samba põhjal. Dooria, Joonia ja Korintos. (Dooria sambal puudus baas, tüvi keskelt jämedam, lihtne kapiteel; Joonia ilus pikk peenike, oli baas, kapiteel kõverdus; Korintose kapiteel meenutas lillekorvi vms.) ARHITEKTUUTINÄITED · Arhailisel ajajärgul (7. 6. saj? eKr) Esimesed mälestusmärgid, mis säilinud on, pärinevad u 7. saj eKr. Lõuna-Itaaliast ja Sitsiiliast kõige arvukamalt (seal olid Kreeka kolooniad)
annaabi.ee 
