Väga rõõmustav! Kui kahju!; aistingusõnad; hellitus- ja sõimusõnad (interjektsioonid), nt oi, oh, ah sa mait!, kurivaim!; afektiivsed adjektiivid, substantiivid ja verbid: (nii) nunnu, (see) tibuke, ruulib (täiega); hinnangulised sõnad, nt krants, kärvama, tolvan, jobu, saurus. Emotsioone ja afekte väljendavad sõnad on sageli mitmetähenduslikud. Tähendus täpsustub sellisel juhul kontekstis. Nt mõelda interjektsiooni oi! erinevate tundevarjundite üle. Eksplitsiitselt markeeritud üleskutsefunktsioon tähendab, et kuulajat teavitatakse oma eesmärkidest. Sõnades on üleskutsefunktsioon sageli seotud hinnangukomponentidega. Nt kui kedagi nimetatakse jalamatiks, tähendab see, et mõeldakse tahtejõuetut, enamasti naisinimest, kelle suhtes kõneleja on tõrjuval positsioonil. 13. Sõnavara ajaline markeering. Eesti keele sõnavara hulk suureneb pidevalt
Tiit Hennoste (2000: 50–52) järgi on tegu pragmaatiliste partiklite või ka üneemidega, mille ülesanne on kas uut teemat alustada, tekkinud pausi täita, vastusega viivitada, kahtlust väljendada või viidata eelmisele teemale. Kuna noh ja no puhul on tegu eesti keele sagedasemate partiklitega ja neid nimetatakse ka parasiitsõnadeks, on need omased pea iga inimese suulisele kõnele, nii et Jüri Muttika keelekasutust teiste inimeste omast esile ei tooks. Vene päritolu interjektsiooni vott või vot kasutas Jüri Muttika tulemust näitavas tähenduses, nt no=vott siis ja noo=vot täna on see kurb päev. Tegelikult on kogu fraas noo=vot on venepärane, sest vene kõnekeeles on levinud ну=вот. vot on interjektsioon, mille kasutust võibki mõjutada Jüri Muttika hea vene keele oskus. See on ka üpris 8
annaabi.ee 
