Holograafia Holograafia on fotograafia keerukam vorm, mis lubab kujutist salvestada kolmemõõtmelisena. Sõna "hologramm" moodustub kreekakeelsetest sõnadest holos `täielik' ja gramma' üleskirjutis'. Holograafia teooria lõi 1948. aastal Ungari füüsik Dennis Gabor, mille eest sai ta 1971. aastal Nobeli füüsikapreemia. Rakenduskõlblikuks sai holograafia alles 1960. aastal, mil leiutati laser. Hologramm Hologrammil on jäädvustatud interferentsmuster, mis tekib valgusvihkude koosmõjul. Hologramm koosneb tumedaist ja heledaist triipudest, mis kätkevad endas infot valguse kohta, mis objektilt fotoplaadil langes. Hologrammide valmistamiseks on vaja laserit, sest see annab vajaliku koherentsusega valgust. Hologrammi salvestamisprotsess Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase
Joon. 2. 11 Oma laadilt on holograafia lainete interferentskujundite rakendamine. Hologrammi saamiseks lahutatakse ühe ja sama laseri valguskimp kaheks eraldi kimbuks (a) ja (b). Kimp (b) peegeldub objektilt (c) fotoplaadile (d). Teine kimp (a) lahkneb läätses (e) valgusvihuks, mis kohtub fotoplaadil esemelt tuleva valgusega. Nende koosmõjul tekib plaadil interferentsmuster. Kui ilmutatud plaati valgustatakse laseriga, võib näha pildistatud objekti kolmemõõtmelist kujutist. Seda kujutist võib vaadelda mitmest suunast, kusjuures ilmuvad nähtavale eseme eri küljed. Tavafoto seda ei võimalda. Vasakpoolne pilt näitab, et ka kahemõõtmelise hologrammi tükike sisaldab kogu informatsiooni, mis on vajalik terve kujutise rekonstrueerimiseks. Tavafotol seesugust tähelepanuväärset omadust ei ole
Joon. 2. 11 Oma laadilt on holograafia lainete interferentskujundite rakendamine. Hologrammi saamiseks lahutatakse ühe ja sama laseri valguskimp kaheks eraldi kimbuks (a) ja (b). Kimp (b) peegeldub objektilt (c) fotoplaadile (d). Teine kimp (a) lahkneb läätses (e) valgusvihuks, mis kohtub fotoplaadil esemelt tuleva valgusega. Nende koosmõjul tekib plaadil interferentsmuster. Kui ilmutatud plaati valgustatakse laseriga, võib näha pildistatud objekti kolmemõõtmelist kujutist. Seda kujutist võib vaadelda mitmest suunast, kusjuures ilmuvad nähtavale eseme eri küljed. Tavafoto seda ei võimalda. Vasakpoolne pilt näitab, et ka kahemõõtmelise hologrammi tükike sisaldab kogu informatsiooni, mis on vajalik terve kujutise rekonstrueerimiseks. Tavafotol seesugust tähelepanuväärset omadust ei ole.