millest lähtudes saame uue sageduse kus on nurk liikumissuuna ja laine levikusuuna vahel ning kiirusvektori projektsioon laine levimissuunale. Valemi selline kirjutusviis kontrollib ka parandi märki: läheneva allika korral ( ) on positiivne (sagedus suureneb), kaugeneva allika korral ( ) on negatiivne (sagedus väheneb). Nii kujuneb nurk lainevektori ja liikumissuuna vahel. Lainete liitumine (interferentsivalemi tuletus) Lainete liitmine. Alustame jällegi lihtsaimast juhtumist, kus liituvate lainete sagedused on võrdsed. Et lained levivad ühes ja samas keskkonnas, on sama ka levimiskiirus ning seega ka lainearv. Erinevaiks jäävad amplituudid ja loomulikult kaugused laineallikast. Liitlaine võrrandi saame, kui liidame keskkonna mingi punkti hälbed tasakaaluasendist ( ) mingil ajahetkel . Suurusi vaatleme kui algfaase ning kasutades liitvõnkumiste amplituudide reeglit,
millest lähtudes saame uue sageduse kus on nurk liikumissuuna ja laine levikusuuna vahel ning kiirusvektori projektsioon laine levimissuunale. Valemi selline kirjutusviis kontrollib ka parandi märki: läheneva allika korral ( ) on positiivne (sagedus suureneb), kaugeneva allika korral ( ) on negatiivne (sagedus väheneb). Nii kujuneb nurk lainevektori ja liikumissuuna vahel. Lainete liitumine (interferentsivalemi tuletus) Lainete liitmine. Alustame jällegi lihtsaimast juhtumist, kus liituvate lainete sagedused on võrdsed. Et lained levivad ühes ja samas keskkonnas, on sama ka levimiskiirus ning seega ka lainearv. Erinevaiks jäävad amplituudid ja loomulikult kaugused laineallikast. Liitlaine võrrandi saame, kui liidame keskkonna mingi punkti hälbed tasakaaluasendist ( ) mingil ajahetkel . Suurusi vaatleme kui algfaase ning kasutades liitvõnkumiste amplituudide reeglit,
annaabi.ee 
