k ( r1 - r2 ) - ( 1 - 2 ) = 2n, n = 0,±1,±2,... (8.11) siis nad tugevdavad teineteist ja tekib liitvõnkumine amplituudiga A1 + A2 . Niisuguseid punkte nimetatakse interferentsimaksimumideks. Kui faasierinevus on 1 k ( r1 - r2 ) - (1 - 2 ) = 2 n + , n = 0,±1,±2,... 2 (8.12) siis nad nõrgendavad teineteist ja tekib liitvõnkumine amplituudiga A1 -A2 . Niisuguseid punkte nimetatakse interferentsimiinimumideks. Võrrandit (8.11) on võimalik esitada ka kujul 2 n + ( 2 - 1 ) r1 - r2 = = const . (8.13) k Kui anname suurusele n mingi konkreetse täisarvulise väärtuse, siis saame teatava pinna, mille kõik punktid rahuldavad järgmist tingimust nende punktide kauguste vahe kahe etteantud punktini O1 ja O2 on konstantne. Selline pind on hüperboloid, mille fookusteks on punktid O1 ja O2
11) siis nad tugevdavad teineteist ja tekib liitvõnkumine amplituudiga A1 A2 . Niisuguseid punkte nimetatakse interferentsimaksimumideks. Kui faasierinevus on 1 k r1 r2 1 2 2 n , n 0,1,2,... (8.12) 2 siis nad nõrgendavad teineteist ja tekib liitvõnkumine amplituudiga A1 A2 . Niisuguseid punkte nimetatakse interferentsimiinimumideks. Võrrandit (8.11) on võimalik esitada ka kujul 5 2 n 2 1 r1 r2 const . (8.13) k Kui anname suurusele n mingi konkreetse täisarvulise väärtuse, siis saame teatava pinna, mille kõik punktid rahuldavad järgmist tingimust – nende punktide kauguste vahe kahe
annaabi.ee 
