Nimesid, mida tasuks teada (enamikust neist tuleb ka hiljem juttu): Gordon Allport ("isiksusepsühholoogia isa"); Hans Jürgen Eysenck (ekstravertsuse bioloogiline teooria; bioloogiline paradigma); Marvin Zuckerman ("kilpkonnamudel"; elamustejanu); Walter Mischel (CAPS mudel; eneseregulatsioon ja tasu edasilükkamine); Daniel Kahneman (kaks otsustussüsteemi - intuitiivne "Süsteem 1" ja arutlev "Süsteem 2"); Avshalom Caspi (sotsioloogilisest elukäiguteooriast geenide ja keskkonna interaktsioonini) II LOENG Küsimused Hofstee (2002) artikli põhjal: Miks eitused ja tingimuslaused teevad küsimustiku mõistmise keerulisemaks? Miks on problemaatiline omadussõnade kasutamine küsimustikus? 4 Mida tähendab “ülespuhutud-spetsiifiline” (bloated-specific) Millist probleemi näeb Hofstee relatiivsete skaaladega (st nt “madal ekstravertsus” on defineeritud kui “alumine 15%”)? Märksõnad loengust: Millistele küsimustele saab teadus vastata
Nimesid, mida tasuks teada(enamikust neist tuleb ka hiljem juttu): Gordon Allport ("isiksusepsühholoogia isa"); Hans Jürgen Eysenck (ekstravertsuse bioloogiline teooria; bioloogiline paradigma); Marvin Zuckerman ("kilpkonnamudel"; elamustejanu); Walter Mischel (CAPS mudel; eneseregulatsioon ja tasu edasilükkamine); Daniel Kahneman (kaks otsustussüsteemi - intuitiivne "Süsteem 1" ja arutlev "Süsteem 2"); Avshalom Caspi (sotsioloogilisest elukäiguteooriast geenide ja keskkonna interaktsioonini) - aju ei ole optimeeritud verb info säilitamiseks, selleks kasutame kultuurilisi vahendeid (käitumisnormid, vanasõnad...) - Sõna kui käitumise reguleerija: a) assotsiatiivne tee- sõna kutsub esile reaktsiooni b) sõna ratsionaalse arutelu osana - Eneseregulatsioon nõuab reeglipärast mõtlemist ehk Kahnemani "süsteem 2". Paremad täidesaatvad funkt (tähelepanu jne) eeldused paremaks enese kontr
annaabi.ee 
